NATO Parlamentaarne Assamblee (PA) ärgitas alliansi liikmeid seisma vastu Venemaa sõjalisele tegevusele ning langetama juulis toimuval tippkohtumisel otsuse sellest, kuidas kollektiivkaitse kohustusi paremini jagada.
NATO PA ärgitas alliansi liikmeid seisma vastu Venemaale
30. mai 2016, 18:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Assamblee president, USA kongresmen Michael R. Turner ütles täna, et Venemaa agressiivsusel on oma hind, ning ärgitas liikmesriike suurendama kaitsekulutusi.
«Moskva on otsustanud, et tema huve teenib paremini meile vastutöötamine,» ütles USA esindajatekoja vabariiklasest liige Turner. «Venemaalt lähtuv väljakutse on tõeline ja tõsine,» lisas ta.
NATO PA tänases deklaratsioonis seisab, et alliansi liikmesmaad jätkavad viiside otsimist pingete vähendamiseks Venemaaga ning valearvestuste ja vahejuhtumite vältimiseks.
NATO asepeasekretär Alexander Vershbow ütles, et allianss säilitab Venemaaga dialoogi, ent tavapärase läbikäimise juurde tagasipöördumisest ei saa juttugi olla, kuni Venemaa hakkab taas austama rahvusvahelist õigust.
Vershbow sõnul kavatsevad NATO liikmesriigid tugevdada alliansi kaitsevõimekusi ja suurendada logistilist tuge Venemaaga piirnevatele liikmesmaadele.
Ta kutsus liikmesmaid pidama kinni lubadusest kulutada kaitsele kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist.
«Ootan liidritelt Varssavi tippkohtumisel kokkulepet tugevdatud ettenihutatud kohalolekus alliansi idaosas,» sõnas USA kaitseministeeriumi endine ametnik. «Selline sõjaline kohalolek tagab, et rünnakule ükskõik missugusele liitlasele järgneb kiiresti kogu alliansi vastulöök,» lausus ta.
PA kutsus NATO-t tugevdama koostööd Soome ja Rootsiga, tunnustas liitumiskutse andmist Montenegrole ja avaldas lootust, et ühel päeval pakub allianss liikmesust ka Bosnia ja Hertsegoviinale, Makedooniale ja Venemaa naaberriigile Gruusiale.
Albaania pealinna Tiranasse kogunes kolmepäevasele istungile umbes 250 parlamendiliiget alliansi 28 liikmesriigist.
Istungil arutatakse lisaks Venemaale ka terrorismi, migratsiooni, Ukraina kriisi ning julgeolekut Lääne-Balkanil.