Horvaatias eile peetud parlamendivalimised võitsid konservatiivid.
Horvaatia parlamendivalimised võitsid konservatiivid
12. september 2016, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konservatiivne Horvaatia Demokraatlik Liit (HDZ) võitis 151-kohalises parlamendis 61 kohta ja Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) 54 kohta. Kolmandaks tuli HDZ-i endine koalitsioonipartner Most 13 kohaga.
Kuna ükski erakond parlamendienamust ei saavutanud, seisavad ees keerulised koalitsioonikõnelused. Mõlemad suurerakonnad peavad otsima väikeparteide toetust.
«Olen kindel, et just meie oleme erakond, kellele saab osaks privileeg moodustada järgmine stabiilne Horvaatia valitsus,» ütles HDZ esimees Andrej Plenković täna hommikul toetajatele.
Sotsiaaldemokraatide liidri Zoran Milanovići sõnul vajab Horvaatia stabiilset valitsust. «Viimastel kuudel on meil olnud ebastabiilne ja destruktiivne,» valitsus, sõnas ta.
«Tulemas on väga keerulised valitsusläbirääkimised,» tõdes sotsiaaldemokraatide esindaja Pedja Grbin.
Eilsed ennetähtaegsed valimised kuulutati välja pärast konservatiivide juhitud parempoolse valitsuse tagasiastumist juunis.
Novembris kummagi suurerakonna kindla võiduta lõppenud valimiste järel astus jaanuaris ametisse tehnokraat Tihomir Oreškovići valitsus, kuhu kuulusid HDZ ja Most.
Valitsus lagunes juunis Mosti ja HDZ-i vaheliste tülide tõttu. Valitsusele sai saatuslikuks avalikkuse ette jõudnud tehing HDZ-i liidri Tomislav Karamarko abikaasa ja Ungari naftagrupi MOL lobisti vahel. Horvaatia eetikakomisjoni hinnangul oli asepeaminister Karamarkol on seoses abikaasa tehinguga huvide konflikt.
Horvaatia valimised langesid ajale, mil Balkani piirkonda räsivad majanduskasvu aeglustumine ja naaberriikidevahelised nääklused.
Horvaatia eelmine valitsus näis paremäärmuslike meeleolude kasvu suhtes silma kinni pigistavat. Väidetav paremäärmuslaste tolereerimine ning muud lahkhelid on viinud Horvaatia ja Serbia suhted 1990. aastate sõja järgsesse sügavaimasse madalseisu.
Plenković, kes on varem tõotanud viia HDZ-i populismi ja äärmusluse asemel paremtsentrisse, on lubanud moodustada Euroopa-meelse valitsuse.
Plenkovići mõõdukas agenda muudab võimalikuks koalitsioonivalitsuse vähemuste erakondade, eelkõige serblastega.
Pea aasta kestnud poliitiline patiseis on blokeerinud reformid riigis, mis on väljumas kuus aastat kestnud majandussurutisest.