Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

CIA raport: Raske iseloomuga eestlased tegid Nõukogude võimudele allumatusega tüli

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tšernobõli suurimas radiatsoonipiirkonnas töötajad riietumas. | FOTO: NOVOSTI/SIPA/Scanpix

USA Luure Keskagentuuri 1987. aasta raportis seisab, et Rootsis resideeriva Eesti põgenike- ja solidaarsuskeskuse esimehe sõnul hukati 1986. aasta juunis 12 eestlast, kes keeldusid minemast Tšornobõli saastatusest puhastama.

CIA analüüsil oli hukkamiste näol tegemist vastuolulise, kuid Balti riikides levinud kuuldusega. «Seetõttu on Tšornobõli näol tegemist pikaajalise ja olulise mõjuga sündmusega, mis loob pingeid ja vimma NSVLi mittevenelastest vähemuste hulgas. See on eriti silmatorkav Balti riikides, Valgevenes ja Ukrainas.»

CIA tõi raportis välja juhtumi, kus 300 kiirituspiirkonda koristama saadetud eestlast lõpetasid protesti märgiks töötamise, kui neile teatati, et nende sealviibimisaega on pikendatud kuue kuu võrra. Eestlastele olevat vastu käinud ka ukrainlaste ümberasustamine Eestisse, mis kohalike arvates oli järjekordne meelevaldne slaavlaste abiga põlisrahva «lahjendamine».

Eestlastele oli sunniviisiline saatmine Tšornobõli nii vastukäiv, et üks noor ajakirjanik kirjutas tavatult võimukriitilise artikligi tollases ajalehes Noorte Hääl. Artiklis kirjeldas ajakirjanik viisi, kuidas eestlastest reservväelasi koheldi ja kui ohtlikud ning karmid olid nende töötingimused.

Artiklis väideti, et mitmed Eesti reservväelased jäid kõrge kiirituse tõttu haigeks. Ennast oldud mõnel juhul ka meelevaldselt kiiritatud, et varem kohustusest vabaks pääseda.

Raportis kirjutatakse, et Rootsi ühe päevalehe andmetel olevat eestlased tihti teenistusest pääsenud 500- rublase altkäemaksuga mõnele kõrgele sõjaväelasele. Kui see avalikuks sai, sõjaväelane väidetavalt vallandati ja hukati.

Tagasi üles