Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Macroni partei võitis suurelt

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Prantsusmaa president Emmanuel Macron eile pärastlõunal Pariisi lähistel poolehoidjaga pilti tegemas. | FOTO: Liewig Christian-POOL/SIPA/Scanpix

Presidendiks valitud tsentristi Emmanuel Macroni juhitav erakond République en Marche võitis eile Prantsusmaa üldvalimiste teise vooru ning saab nüüd parlamendis absoluutse enamuse. Valimisaktiivsus oli siiski väike, jäädes alla ka esimese vooru näitajatele.

République en Marche saab uuringufirma Ipsos Sopra/Steria korraldatud küsitluse järgi parlamendi 577 kohast esialgsetel andmetel 355 kohta. Absoluutseks enamuseks on Rahvusassamblees vaja vähemalt 289 kohta.

Suuruselt teiseks jõuks parlamendis saab esialgse tulemuse järgi konservatiivne Vabariiklaste Erakond 125 kohaga, neile järgnevad seni parlamendi alamkojas enamuses olnud sotsialistid 49 kohaga, Jean-Luc Mélenchoni vasakäärmuslased (La France insoumise) 30 kohaga ning presidendivalimistel Macronile alla jäänud Marine Le Peni Rahvusrinne kaheksa kohaga.

Rahvusrinde teatel võidutses erakonna juht Le Pen siiski oma valimisringkonnas Pas-de-Calaisʼs ning valiti sealt parlamenti.

Valimisaktiivsus jäi esialgsete ennustuste järgi 44 protsendi juurde, nädal varem toimunud esimeses voorus oli see olnud 48,7 protsenti.

Alla 50 protsendi jääv valimisaktiivsus on ilmselt pettumus Macronile ja tema erakonnale, sest partei saavutab küll parlamendis ülekaaluka enamuse, kuid vähene valimisaktiivsus piirab erakonna ja selle langetavate otsuste legitiimsust.

Valimiseelsetest küsitlustest selgus peale Marconi ennustatava edu ka tõik, et valijad soovivad parlamendis näha tugevat opositsiooni. «Meil on vaja, et teistel erakondadel oleks ka mingit kaalu,» sõnas 54-aastane Amiensi linna pesukuivatitehases töötanud valija Veronique Franqueville eile uudisteagentuurile Reuters. Tema oma häält République en Marcheʼile ei andnud. «Kui ta kogu asja võidab, pole debatiks lootust,» põhjendas naine oma seisukohta.

Ka presidendierakonna rivaalitsevad parteid proovisid eilse hääletuse eel oma valijaid tegudele ärgitada hoiatusega, et muidu saab riigipea enda kätte liialt suure võimu. «Meeleheitlikult opositsiooni taga otsides» pealkirjastas ka valimiseelsel päeval ajaleht Le Parisien oma esiküljeloo.

Marconi pooldajate sõnul on presidendil aga just tarvis võimalikult suurt parlamendi toetust, et ta saaks valimislubadusi hakata ellu viima. Marcon on lubanud nii ärisõbralikke reforme kui ka ümberkorraldusi sotsiaalsüsteemis, kuid kõige keerulisemaks kujunevad tõenäoliselt tööturgu puudutavad muudatused, mille käigus kavatsetakse kaotada kümned tuhanded avaliku sektori töökohad ja investeerida ümberõppesse.

Ametiühingute esindajad on teatanud, et 39-aastane president peab kuulama ka nende seisukohta, mitte kasutama oma enamust reformide läbisurumiseks – vastasel juhul on oodata rahutusi. «Eufooriaks pole võidu järel põhjust, sest imelahendust probleemidele ei ole,» ütles Prantsuse ametiühingu CFDT juht Laurent Berger valimiste eel nädalakirjale Journal du Dimanche.

Peaaegu pooltel République en Marcheʼi kandidaatidest puudub eelnev poliitiline kogemus ning nende hulgas on palju akadeemikuid, ärimehi või aktiviste, kuid sealt leiab ka näiteks naissoost härjavõitleja ning kunagise lapsorvu Rwandast.

Ühtlasi tähendab eilne valimistulemus, et 577-kohaline Prantsuse Rahvusassamblee muudab paljuski oma nägu, sest uued saadikud on eelmise koosseisuga võrreldes nooremad, nende seas on rohkem naisi ja eri rahvustest inimesi, kirjutas eile uudisteagentuur AFP.

Muutused tulevad konservatiivide ja sotsialistide arvelt, kes on Prantsusmaad aastakümneid valitsenud. Nüüdsed valimised on mõjunud mõlemale traditsioonilisele parteile külma dušina ning suurimaks kaotajaks peetakse sotsialiste, kes jäävad viieaastase võimuloleku järel parlamendis ilma enamikust saadikukohtadest. Suurt rolli on siin mänginud riigi eelmine sotsialistist president François Hollande, kelle ebapopulaarsus kandus erakonnale üle.

Tagasi üles