Ligikaudu 90 protsenti maailma tuumarelvadest kuulub USA-le ja Venemaale, ülejäänu jaguneb seitsme riigi vahel, kelle hulgas on ka Põhja-Korea.
Kes kuuluvad tuumaklubisse?
6. oktoober 2017, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nobeli komitee otsustas anda tänavuse rahupreemia organisatsioonile Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks (ICAN) kümneaastase võitluse eest umbes 15 000 maailmas leiduva tuumarelva keelustamiseks.
Ameerika teadlaste ühenduse (Federation of American Scientists) andmetel on neist 15 000 tuumarelvast 4000 paigas ja kasutusvalmis. Allpool graafik maailma tuumarelvade paiknemisest.
The world's nuclear weapons, by country. @businessinsider chart https://t.co/QSPGhYBaTQ pic.twitter.com/R8hFfSe6hF
— Paul Kirby (@paul1kirby) March 16, 2017
Ameerika Ühendriigid on ainus riik maailmas, kes on tuumarelva kasutanud. Seda tehti 6. augustil 1945 rünnakus Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnadele, kus hukkus vastavalt 140 000 ja 70 000 inimest.
1970. aastal jõustus tuumarelva leviku tõkestamise lepe (NPT), millega viis tolleks ajaks tuumarelva olemasolu kinnitanud riiki – USA, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hiina – nõustusid oma relvi ja tehnoloogiat teistele riikidele mitte edasi andma ega müüma.
Teised NPT-ga ühinenud riigid – kokku on neid 191 – lubasid tuumarelvade arendamise kallal mitte töötada.
Umbes sel ajal loobusid tuumaambitsioonidest Rootsi (1968) ja Šveits (1969), hiljem on seda teinud ka Lõuna-Aafrika Vabariik (1991) ja endised Nõukogude Liidu vabariigid.
NPT-st hoolimata on neljal riigil õnnestunud tuumarelvad välja töötada. Nendeks on India ja Pakistan, leppe allkirjastamisest hoidunud Iisrael ja viimati Põhja-Korea, kes taandus leppest 2003. aastal.
Arvatakse, et seaduse vastaselt on tuumasaladustega kaubelnud mitu teadlast, neist kuulsaim on Pakistani tuumapommi isaks peetav Abdul Qadeer Khan, kes tunnistas 2004. aastal, et on olnud tuumarelva asjus ühenduses nii Iraani, Liibüa kui Põhja-Koreaga.
Iraani on viimased kakskümmend aastat kahtlustatud tuumarelvade väljatöötamises. 2015. aastal allkirjastas Teheran suurriikidega leppe, millega nõustus tuumaprogrammi peatama.
Iraani tuumaleppesse umbusuga suhtuv USA president Donald Trump peab 15. oktoobril otsustama, kas sellest ka edaspidi kinni pidada. Liitlased püüavad teda veenda, et see on ainus viis tuumaohu vältimiseks.