«Kõige tähtsam on kohtuasja sõnum ühiskonnale – sõltumata sellest, kas tegu on endise, praeguse või tulevase peaministriga, kõik peavad oma otsuste eest vastutama, kui nad seaduse vastu eksivad,» sõnas Ukraina välisminister eile seitsmeks aastaks vangi mõistetud Tõmošenko kohta.
«Tõmošenko ei mõistetud süüdi oma poliitiliste vaadete pärast, vaid spetsiaalsete eksimuste pärast Ukraina põhiseaduse ja õigussüsteemi vastu,» sõnas Kostyantyn Gryshchenko tänasel ametlikul Eesti-visiidil.
Tõmošenko mõisteti eile süüdi võimu kuritarvitamise pärast ja tal terendab ees seitse vangla-aastat. Lisaks peab ta Ukraina riiklikule gaasifirmale Naftogas maksma ligi 140 miljoni euro suuruse kahjutasu.
«Ma isiklikult usun, et 2009. aastal sõlmitud kokkulepped polnud, kui nüüd leebelt väljenduda, Ukrainale kasulikud,» ütles Ukraina välisminister. Nimelt lasi Tõmošenko ilma valitsuse nõusolekuta Naftogasil Venemaaga gaasileping allkirjastada.
Gryshchenko sõnul olid need kokkulepped Venemaale kindlasti väga kasulikud ja ehk ka mitmele teisele riigile, kuid Ukrainale tõid need eelkõige kaasa kõrgemad gaasihinnad, mis ületasid isegi Saksamaa omi.
Ministri sõnul on Tõmošenko süüdi eelkõige selles, et võttis otsuseid ainuisikuliselt vastu kogu riiki puudutavaid küsimusi.
Tõmošenko lubas eile kohe pärast otsuse väljakuulutamist võitlust Euroopa kohtus jätkata.
Süüdimõistmise pärast on nii EL kui ka USA väljendanud oma sügavat pahameelt, hukkamõistuga liitus ka Eesti välisminister Urmas Paet.
«See otsus on ühelt poolt üllatav ja teisalt kahetsust tekitav,» sõnas Paet tänasel pressikonverentsil.
Ta lisas, et järelikult pole Ukraina õigusruumi ja kriminaalkoodeksi reform ei ole edasi liikunud sellises tempos, nagu see võinuks olla.
«Ilmselt ei pea olema eriline hiromant, et öelda, et jah, see kohtuotsus oma mõju avaldab,» sõnas Paet.
Eile teatas EL, et kohtuotsus tekitab kahtlusi Ukraina ja EL-i vahelise assotsiatsioonileppe sõlmimise suhtes, selle ratifitseerimine oleks aga Ukraina esimene samm liiduga ühinemise poole.
Assotsiatsioonilepe kiire sõlmimine aitaks Ukrainal jätkata ka EL-ga viisakõnelusi, sest praegu kehtib nende vahel vaid ühepoolne viisavabadus, kus EL-i liikmesriikide kodanikud pääsevad viisavabalt Ukrainasse, kuid ukrainlased EL-i maadesse mitte.
Ukraina välisministri sõnul pole assotsiatsioonilepe Ukrainale vaid ühemõtteliselt kasulik, sest riik peab selleks vastu võtma selgete majanduslike tagajärgedega otsuseid.
Samal ajal puudub Ukrainal erinevalt teistest EL-i poole liikuvatest kandidaatriikidest võimalus neid toetustega kompenseerida.