Venemaa ekspert Arto Luukkanen tahaks president Tarja Halonenilt kuulda selgemaid kommentaare olukorra kohta Venemaal.
Vene-ekspert: Haloneni poliitiline moraal jääb idapiirile
12. detsember 2011, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Jyrki Kataineni kidakeelsust mõistab ta paremini, selgub Ilta-Sanomatele antud intervjuust.
Venemaal keeb, kümned tuhanded inimesed avaldavad tänavatel meelt riigiduuma valimiste tulemuste vastu. USA välisminister Hillary Clinton nentis, et valimisi ei saa pidada ei vabadeks ega õiglasteks.
Katainen sattus keerulisse olukorda eile YLE otse-eetris, kui pidi keerutama keeruliste Vene-teemaliste küsimustega. «Seal on liikumisi, inimesed pole kõigi asjadega rahul. Normaalsete kodanikevabaduste hulka kuulub väljendusvabadus ja kogunemisvabadus, see nüüd Venemaal toimubki,» ütles valitsusjuht.
«Venemaa pole skandinaavialik demokraatia. Loomulikult on demokraatia arengutel ruumi, loodame olukorra arenemist paremasse suunda,» lisas peaminister.
Põhjused Soome poliitilise eliidi väga ettevaatlikes Vene-kommentaarides peituvad ajaloos, märkis Helsingi ülikooli dotsent Luukkanen.
«Kataineni kommentaarid kordasid tuntud skeemi, mida Soomes on kuuldud aastakümneid. Ka Koivisto reageeris alles päris viimasel etapil, kui Nõukogude Liit juba lagunes. Riigijuhi stiil kommenteerida olukorda idanaabri juures on lihtsalt niisugune. Väga ettevaatlik,» rääkis ekspert.
Luukkaneni sõnul oleks päris veider olnud, kui Katainen oleks esimesena hakanud raputama Soome välispoliitilist Venemaa-joont. Soomes kehtib endiselt kord sellest, kes ja millal võib riigi esindajatest kommentaare jagada.
Suhe Venemaaga on tähtsusjärjestuses ilmselt esimesel kohal ja Luukkaneni sõnul on see püsinud samasugusena viimased 20 aastat, kuigi riigikord ja naaberriigi nimigi on muutunud.
«Soomes juhib välispoliitikat president. Ta on ajanud sellist moraalset välispoliitikat nii mitmeski mõttes. Tõsi, tema moraal on lõppenud seal idapiiril,» põrutas Luukkanen. «Kriteeriumid peaksid kõigi suhtes olema ühesugused, kui hakkad välispoliitikas moraaliga mängima.»
Dotsendi sõnul pole Katainenil ega ühelgi teisel ministril õigust kommenteerida situatsiooni Venemaal enne, kui riigijuht on andnud mingi vihje selle kohta, et Venemaasse võiks suhtuda teisiti kui läbi soometumise prillide.
Samal põhjusel pole ükski presidendikandidaat öelnud sõnagi idanaabri suures toimuva kohta.
«Presidendi võimu on oluliselt kärbitud. Ainuke bravuur, mis on Halonenil, on just need Vene-suhted, mille suunanäitajaks ta mõnes mõttes on pandud. Ta on soovinud näidata, et suudab jutelda Venemaa juhtidega väga sõbralikult. Noh, need vestlused pole midagi sisaldanud,» rääkis Luukkanen.
«Haloneni roll Venemaaga meenutab veidi majordoomuse oma tööandja juures: keerulistest asjadest ei räägita. Selline rollide jaotus vastab sellele kenale liinile. Samas peab pidama silmas näiteks Soome ja Vene kaubandussuhteid ning kogu ajaloolist kestvust Soome ning Venemaa vahel.»