Taiwan loobus Hiinat ärritanud kavast

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiananmeni meeleavalduste kuulsaimal, 5. juunil 1989 tehtud fotol on tundmatu valges särgis mees astunud vastu tankikolonnile. Kolonn peatus ja sõjaväelased viisid mehe minema. Foto on Hiinas endiselt keelatud ning mehe saatus siiani ebaselge. Mõned väidavad, et ta hukati, teised, et ta pages Taiwani.
Tiananmeni meeleavalduste kuulsaimal, 5. juunil 1989 tehtud fotol on tundmatu valges särgis mees astunud vastu tankikolonnile. Kolonn peatus ja sõjaväelased viisid mehe minema. Foto on Hiinas endiselt keelatud ning mehe saatus siiani ebaselge. Mõned väidavad, et ta hukati, teised, et ta pages Taiwani. Foto: SCANPIX

Hiina Vabariigi võimud loobusid kavast püstitada ausammas 1989. aastal Pekingi Tiananmeni ehk Taevase Rahu väljakul veriselt maha surutud demokraatliku väljaastumise ohvritele.

Taiwani Kinmeni maakonna valitsuse kinnitusel ei leitud 30-meetri kõrgusele Demokraatia Jumalanna nime kandvale kujule sobivat asukohta, kinnitades, et Hiina inimõigusaktivisti Chen Weimingi kavandatud kuju püstitamisest ei loobutud poliitilise surve tõttu, vahendas uudistevõrk AFP.

Sellele vaatamata leiavad mitmed vaatlejad, et Taibei loobus kavast poliitilistel kaalutlustel. See on aga tekitanud pahameelt Tiananmeni protestidel osalenute seas.

«Ma julgustan Kinmeni maakonna valitsust pretsedenti mitte looma ja mitte riskima Taiwani vabaduse kaotamisega,» ütles praegu Taiwani pealinnas Taibeis elav Tiananmeni meeleavaldajate endine liider Wu´er Kaixi.

Hiina peab 1949. aastal lõppenud kodusõja järel mandri-Hiinast eraldunud Taiwanit oma territooriumiks ja ei tunnista samanimelisel saarel de facto edasi eksisteerivat Hiina Vabariiki. Hiina poliitikute väitel on tegemist separatistliku provintsiga ja minevikus on korduvalt ähvardatud see jõuga tagasi vallutada, kui Taiwan peaks liikuma formaalse iseseisvuse suunas.

1989. aasta aprilli keskpaigas Tiananmenil puhkenud meeleavaldustel nõudsid kümned tuhanded tudengid, haritlased ja töölised sõnavabadust, demokraatlikke valimisi ning lõppu kompartei korruptsioonile ja karmi käe poliitikale.

Seitse nädalat väldanud väljaastumise mahasurumiseks kasutasid võimud aga armeed. Veresaunas hukkus ametlikel andmetel sadu, kinnitamata info kohaselt aga isegi tuhandeid inimesi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles