Rootsi võimud uurivad, kas Nobeli rahupreemiate jagamine inimõiguslastele ja keskkonnaaktivistidele ei ole vastuolus Alfred Nobeli testamendiga.
Rootsi uurib Nobeli rahupreemia jagamise aluseid
1. veebruar 2012, 20:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimus on vaevanud rahupreemiat jagavat Norra Nobeli komiteed alates 2008. aastast, kui jurist Fredrik Heffermehl väitis, et Nobel soovis premeerida vaid desarmeerimist ja rahukongresse.
Tema arvates anti rahupreemia viimati õigele isikule 2001. aastal, kui selle pälvis ÜRO toonane peasekretär Kofi Annan.
Heffermehli kaebust asub arutama Stockholmi maakonna halduskohus, mis kontrollib, et 7300 registreeritud fondi peaksid kinni nende surnud asutajate soovidest.
Dünamiidi leiutaja Nobel kirjutas 1895. aastal oma testamendis, et rahupreemia peaks minema «inimesele, kes on teinud kõige rohkem või parimat tööd rahvastevahelise vendluse, püsiarmeede kaotamise või kahandamise ning rahukongresside korraldamise või reklaamimise heaks».
Norra Nobeli instituudi direktor Geir Lundestad ütles, et «rahvastevaheline vendlus» on piisavalt lai mõiste, õigustamaks kõigi seniste laureaatide pärjamist.
Heffermehl ei kiitnud heaks rahupreemia andmist Hiina dissidendile Liu Xiaobole, mikrolaenude populariseerijale Muhammad Yunusele ega Libeeria presidendile Ellen Johnson Sirleafile, Liibüa aktivistile Leymah Gboweele ja Jeemeni demokraatiaaktivistile Tawakkol Karmanile.
«Pärast eelmist aastat võiks arvata, et see on demokraatia ja naiste õiguste preemia,» nurises ta.