Eelmisel nädalal käisid Tallinnas tuareegi separatistide esindajad, kes tänavu kevadel Aafrikas Põhja-Malis ehk Azawadis samanimelise iseseisva riigi välja kuulutasid. Ükski maa pole aga tuareegide õigust Azawadile siiani tunnustanud, piirkonnas on võimust võtnud islamiäärmuslased ning naaberriigid plaanivad nüüd sõjalist sekkumist, et Prantsusmaa-suurune ala Sahara kõrbes islamistidelt ja kahe tule vahele jäänud tuareegidelt tagasi võita.
Sestap otsustasid Azawadi üleminekunõukogu liikmed, välisminister Hama Ag Mahmoud ja informatsiooniminister Moussa Ag Assarid suunduda ringreisile mööda maailma, et kohtuda nii paljude Euroopa riikide ja USA esindajatega kui võimalik, et neile olukorda selgitada.
Tallinnas kohtusid ministrid neli päeva kestnud visiidi käigus Assaridi sõnul erinevate parlamendis esindatud jõududega, julgeolekuametnike, diplomaatide ja terrorismivastase võitluse ekspertidega.
«Saime kõikidelt kohtumistelt väga positiivset tagasisidet ja enda mõistmist. Eesti on üks väheseid väga erandlikke riike, kus me oleme leidnud, et meid mõistetakse,» ütles Assarid.
Välisministeeriumist kinnitati siiski Postimehele, et Eesti toetab Mali territoriaalset terviklikkust.
Lääne ajakirjanduse andmetel on olukord Malis lühidalt järgmine: tuareegide rühmituse MNLA juhitud ülestõus suutis kevadel väga kiiresti Põhja-Mali enda kontrolli alla haarata, siis tulid islamistid, kes kinnitasid suures osas Azawadis ise kanda ja tahavad seal nüüd šariaati kehtestada. Milline on jõudude vahekord praegu?
(Küsimustele vastab Assarid.) Azawadis on lisaks tuareegidele veel kolm rahvast: songhaid, fulbed ja maurid. 52 aasta jooksul on kannatanud kõik Azawadi piirkonna inimesed, kuid kõige rohkem on kannatanud tuareegid. MNLAs on juhtroll tuareegidel, kuid kaasatud on kõik grupid. Nii tuareegid kui kõik teised pooldavad iseseisvust.
52 aastat kannatusi Mali all, sellest viimased 12 aastat ka Al-Qaeda korraldatud inimrööve, viisid kannatuse katkemiseni. Otsustasime, et tahame saada iseseisvaks. Mullu juunis-juulis moodustasime oma sõjaväe, kuna Mali ei pidanud kinni senistest lepingutest. (Assarid kirjeldab tuareegide viimase 52 aasta jooksul toimunud ülestõuse Mali keskvalitsuse vastu, tänavune on järjekorras neljas.)
Kuus kuud püüdsime Maliga läbi rääkida, aga nad keeldusid igasugustest kõnelustest. Ja 17. jaanuaril alustasime sõjategevust Mali armee vastu. 1. aprillil ajasime Mali armee minema Timbuktust, mis oli viimane linn nende kontrolli all [Põhja-Malis]. Ja aprillist alates hakkasid linnadesse tulema islamistid. Kuna me polnud veel Mali armeega võitlust lõpetanud, siis otsustasime, et me terroristidega kohe võitlema ei hakka, vaid taandume linnadest. Hetkel oleme kohal kõikjal peale suurte linnade, kogu ülejäänud territoorium on meie käes.
Kui suur osa Azawadi islamiäärmuslastest on tuareegid?
[Üht peamist islamistlikku rühmitust] Ansar-Dine’i juhib tuareeg. MUJAOd ja Islami Magribi Al-Qaedat (AQIM) juhivad välismaalased, kes ei ole piirkonnast pärit. Oleme palunud neil Azawadist lahkuda, anda ära oma relvad, et me saaks oma riigi üles ehitada. Nad keeldusid, nad on asunud inimeste käsi, jalgu maha raiuma, tapma, ja nüüd me ütleme, et aitab!
Mali naabrid ja ka näiteks Prantsusmaa räägivad, et sellist olukorda, kus terroristide käes on nii suur ala, ei saa lubada. Kuidas suhtute varianti, et kui teie ei saa terroristide väljatõrjumisega hakkama, tulevad kohale võõrriigid?
Väline sekkumine ei ole Azawadis kuidagi kasulik. Meedia on terroristide arvud üle paisutanud. Tegelikult ainus, kes nendega võidelda oskab, on MNLA. Piirkonna elanike turvalisust tuleb kaitsta.
Me palume erinevatelt lääneriikidelt logistilisi ja tehnoloogilisi vahendeid. Me ise tunneme seda maa-ala kõige paremini ja tunneme neid terroriste, me oskame nendega ka võidelda.
Kuidas te praktikas islamistide vastu võitlete?
Meil on olemas vajalik hulk mehi. Kõik Azawadi lahinguvõimelised mehed on meie käsutuses. Ja meil on Azawadi rahvuslik armee. Kuid meil on vaja logistilisi ja tehnilisi vahendeid ja oleks vaja ka seda, et naaberriigid ei toetaks terroristide põgenemist ja ajutist lahkumist naaberriikidesse.
Oletame, et olukord Azawadis rahuneb ja Al-Qaeda lahkub või sunnitakse lahkuma. Ning oletame, et Azawad saab oma iseseisvuse. Milline on riigi tulevik? Kuidas te majanduslikult hakkama saate?
Siin me vaatame Eestit kui suurt eeskuju, seda, mismoodi Eesti sai iseseisvaks ja hakkas ennast ära elatama. Me tahame, et ka meil oleksid töökohad, lapsed saaksid minna kooli ja nii edasi.
Eestil oli üks suur eelis – me ei asunud keset Sahara kõrbe. Olles realistlikud, kuidas te kavatsete ennast ära elatada?
Meil on olemas ressursid, mida saaks kohe kasutusele võtta: põllumajandus, kalapüük ja teenused.
Lisaks on meil maavarad, mida praegu ei kasutata, aga saaks kasutusele võtta: nafta, gaas, uraan, mangaan, fosfor, kuld. Meil on põllupinda, mida saaks harida, meil on puhas vesi ja päike. Tõelise riigi loovad demokraatia ja töö.
Parima stsenaariumi järgi – mitu aastat selleni läheb?
Kui Eesti tunnustaks esimese riigina maailmas Azawadi iseseisvust ja lääneriigid annaksid tehnilise ja logistilise toe kuu aja jooksul, saaksime kasvõi kohe hakata riiki üles ehitama.
Kommentaar
Mariann Sudakov, välisministeeriumi pressiesindaja
Eesti toetab Mali territoriaalset terviklikkust. Olukord Põhja-Malis on plahvatusohtlik ning ohustab nii Mali kui kogu Saheli piirkonna stabiilsust. Nii humanitaar- kui julgeolekuolukord kogu Saheli piirkonnas on viimastel kuudel järjest halvenenud. Malis on lisaks poliitilisele ebastabiilsusele üha suurenevaks probleemiks sisepõgenikud ja näljahäda. Olulisel kohal on Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse püüdlused Mali olukorrale lahenduse leidmisel. Teema on viimastel kuudel olnud nii ka Euroopa Liidu kui ÜRO aktiivse tähelepanu all.