Bulgaaria tuumajaama rahvahääletus kukkus läbi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bulgaaria tuumajaama rahvahääletus kukkus vähese osaluse tõttu läbi.
Bulgaaria tuumajaama rahvahääletus kukkus vähese osaluse tõttu läbi. Foto: SCANPIX

Bulgaaria rahvahääletus riigi teise tuumajaama ehitamise üle kukkus pühapäeval vähese osaluse tõttu läbi, näitasid lävepakuküsitlused.

Küsitluste kohaselt osales referendumil umbes viiendik 6,9 miljonist valijast, kuid vaja olnuks vähemalt kolm korda kõrgemat aktiivsust.

Umbes 60 osalenuist hääletas plaani poolt ehitada Rumeenia piiri lähedale Belenesse uus tuumajaam, vastu oli 40 protsenti, selgus küsitlustest. Valimiskomisjon pole ametlikke tulemusi veel teatanud.

Mullu märtsis sundisid tõsised finantsprobleemid, raskused välisinvestorite leidmisel ning Fukushima tuumakatastroofi järgne mure turvalisuse pärast Bulgaaria valitsust projekti külmutama. Opositsioonis olevad sotsialistid aga algatasid rahvahääletuse, lootes, et üldiselt tuumaenergiat pooldavad bulgaarlased aitavad projekti elustada.

Vene riigiettevõte Atomstroieksport, mis pidi tuumajaama ehitama, on juba andnud Pariisis asuvasse rahvusvahelisse arbitraaži hagi, nõudes Bulgaarialt ühe miljardi euro suurust kompensatsiooni.

Kui rahvahääletusel osaleb rohkem kui 20 protsenti valijast ning neist üle 50 protsendi ütleb "jah", peab parlament uue tuumajaama ehitamise kolme kuu jooksul uuesti läbi vaatama. Samas ei ole parlamendil kohustust kokkuleppe elustamist toetada.

Peaminister Boris Borisov on juba öelnud, et valitsusel pole «rahvahääletuse tulemusest hoolimata» Belene tuumajaama jaoks raha. Selle asemel soovib valitsus pikendada kahe 1000-megavatise tuumareaktori eluiga riigi ainsas, Kozlodui tuumajaamas 2017. aastalt 2021. aastani.

Bulgaaria nõustus sulgema Kozlodui neli väiksemat energiablokki, et pääseda 2007. aastal Euroopa Liitu. Paljud bulgaarlased nimetasid seda sammu reetmiseks.

Tegemist oli Bulgaaria esimese referendumiga alates kommunismi kokkuvarisemisest 1989. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles