Eile Hiina lääneosas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas puhkenud rahutustes said uudisteagentuuride teatel
surma 140 ja vigastada 816 inimest.
Hiina nimetas rahutusi võimuvastaseks vandenõuks.
Hiinas sai Xinjiangi rahutustes surma 140 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sajad inimesed avaldasid eile piirkonna pealinnas Ürümqis meelt, mõned neist süütasid autosid ja kähmlesid politseijõududega.
Xinhua sõnul oli esmaspäeva hommikuks «olukord kontrolli all».
Kohaliku kaupmehe Yang Juni sõnul on 2,3 miljoni elanikuga Ürümqis kehtestatud «sisuliselt sõjaseisukord».
Võimud piirasid linnas liiklust, et hoida ära rahutuste jätkumist.
Televisioonis esinenud Xinjiangi kuberner Nuer Baikeli süüdistas tänavarahutuste õhutamises välismaised äärmuslasi. See võib viidata veelgi karmimatele julgeolekumeetmetele selles Pakistani ja Kesk-Aasiaga külgnevas strateegilises piirkonnas.
Uiguuri pagulasorganistatioonid on vandenõusüüdistuse tagasi lükanud.
Pühapäevaste rahutuste ajendiks peetakse juuni lõpus Hiina lõunaosas Shaoguanis hanidest ja uiguuridest vabrikutööliste vahel aset leidnud kokkupõrkeid.
Rahutu Xinjiang on jagatud peamiselt islamiusuliste uiguuride ja hiinlaste vahel, kes ümberasustamise tulemusena moodustavad praeguseks juba enamuse Ürümqi elanikkonnast.
Paljud uiguurid kurdavad, et nad on maavarade poolest rikkas piirkonnas majanduslikult ja poliitiliselt kõrvale tõrjutud.
Xinjiangis elab umbes kaheksa miljonit uiguuri, kellest paljud on öelnud, et neid on hani hiinlastest võimud nii poliitiliselt kui usuliselt taga kiusanud juba aastakümneid.
Pekingi sõnul lähtub uiguuride separatistidelt nende suhtes pidev ja tugev oht, mille tõttu on piirkond võetud keskvõimu tugeva kontrolli alla.
Uiguuride eksiilis asutatud ühendused süüdistavad aga Pekingit separatismiohu suures ületähtsustamises, mis on nende sõnul vaid vabanduseks suruda alla islamiusuliste kultuuri ja rahvustunnet.
Viimase aastaga on vägivald piirkonnas võrreldes varasemaga kerkinud.
Juunikuus teatas Hiina politsei, et on sel aastal purustanud piirkonnas seitse terroristlikku rakukest.
Aprillis hukati Xinjiangis iidse siiditee äärses linnas Kashgaris kaks uiguuri meest, keda Hiina süüdistas terrorirünnaku korraldamises eelmise aasta augustis. Hiina võimud teatasid toona, et rünnaku eesmärgiks oli saboteerida Pekingi suveolümpiamänge, riigimeedia teatel hukkus rünnakus 17 politseinikku.
Olümpiamängude eel ja ajal oli nimetatud vahejuhtum tõsiseim Xinjiangis aset leidnud rünnak.
Sel aastal täitub 60 aastat Hiina vägede sisenemisest Xinjiangi. Hiina võimude kohaselt vabastasid väed toona rahumeelselt kogu piirkonna. Iseseisvuslased nimetavad vägede liikumist sissetungiks.
Hiina valitsusel on kavas tähtpäeva tähistada suurejooneliselt, ent on hoiatanud, et uiguuri separatistid kavandavad uusi rünnakuid.
Hiina võimudel on sarnane olukord Xinjiangi naabruses asuva budistliku Tiibetiga. Mullu märtsis ründasid tiibetlased Tiibeti pealinnas Lhasas hani hiinlasi. Kokkupõrgetes hukkus Hiina võimude teatel 21 hani hiinlast.