Obama tervishoiukava vastased maksavad kätte

Reedel San Franciscos meelt avaldanud reformi vastaste arvates toovad plaanitavad muudatused kaasa peavalu, pikemad ravijärjekorrad ning vanaema surma. Foto: AFP / Scanpix

Kas vabariiklaste äge vastuseis USA president Barack Obama tervishoiureformile on kättemaks demokraatidele George W. Bushi ajastul konservatiivide arvel tehtud kriitika eest?

Just nii arvab konservatiivse nädalakirja National Review kolumnist Rick Lowry, kes nimetab presidendi vastaste räuskamist tervishoiureformi alastel rahvakoosolekutel paremringkondade vastuseks vasakpoolsete seas Bushi poliitika suhtes valitsenud raevule. Ka Obama valitsuse konstruktiivseimaks kriitikuks tituleeritud nobelistist majandusteadlane Paul Krugman peab parempoolsete vihast vastuseisu reformile otseseks kättemaksuks.

Tuttav New Yorgi advokaat, kellega kõnelesime viimasel nädalal rahvakoosolekutel üle Ameerika uhtunud hüsteerialainest, leidis, et osalt on reformi vastaste vihapursetes süüdi Obama meeskond ise, kuna isegi reformi pooldajad ei saa tegelikult aru, mida see endaga täpselt kaasa tooks: «Ja see teadmatus ja plaanitavate muudatuste keerukus tekitab osas ameeriklastest kõhedust.»

Keerukas on plaanitav reform tõepoolest. USA tervishoiualaseid lahinguid pealiskaudselt jälgival välismaalasel võib kergesti tekkida mustvalge pilt, et Obama soovib luua samalaadset haigekassasüsteemi nagu teistes arenenud riikides, kus arstiabi on tagatud kõigile kodanikele ja selle tagamisel osaleb ka riik.

Umbes 48 miljonit ameeriklast elab praegu ilma igasuguse kindlustuseta ja tunneb hirmu, et kui midagi peaks tervisega juhtuma, võib see väga kalliks maksma minna.

Ent väita, et Obama reformiplaanide ainsaks eesmärgiks on vaid neile riikliku turvavõrgu pakkumine, oleks väga lihtsustatud lähenemine.

Samamoodi võib reformi eesmärgiks pidada seda, et neilgi ameeriklastel, kel kindlustuspoliis taskus, oleks haiguste korral võimalik arstiabi saada kartuseta, et tõsisem tõbi isikliku pankroti kaasa tooks. Praegu on paljud neist, kes omavad kindlustuspoliisi, tegelikult n-ö alakindlustatud – raskemate haigusjuhtude korral neid poliis ei aita.

Seega on reformil, mille kohta Kongressis on kirjutatud enam kui 1000-leheküljeline seadus, palju erinevaid tahke ning on mõistetav, et plaanitavate muudatuste kohta on liikumas ka palju väärinfot, mis mõjub osale Ameerikast punase räti näitamisena.

Tõsi, osa reformi kriitikute muresid on mõistetavad: kas plaanitavate muudatuste tõttu tõusevad maksud (kuidagi tuleb reformi ju finantseerida), kas riigi mängu toomine tähendab, et valitsuse bürokraadid hakkavad otsustama, kes milliseid poliise osta saavad, kas kindlustuse hind kallineb?

Kuid nende õigustatud küsimuste kõrval on reformi kohta lendu lastud ka absurdseid kuulujutte. Näiteks väitis mullune asepresidendikandidaat Sarah Palin, et Obama kavatseb luua n-ö surmakomisjonid, mis hakkavad otsustama, milliseid tervishoiuteenuseid eakamatele ameeriklastele võimaldada. Teisisõnu, kes võib elada ja kes mitte.

Palin ei täpsustanud, et nende tohtrite konsiiliumide eesmärk ei ole vanurite surma saatmine, vaid hoopis arutelu, milliseid ravivõimalusi neile pakkuda. Ehkki Kongressi demokraadid on sellest ideest vabariiklaste kriitika tõttu loobunud, annab Palini hirmu külvanud väide paremmeediale seni tänuväärset jahvatusainet.

Hea näide väärinfost oli ka vihapurse eakalt daamilt, kes hiljutisel rahvakoosolekul räuskas, et tema ei lubaks oma tervise eest mingil juhul valitsuse bürokraatidel otsustada.

Kui selgus, et ta on 68-aastane, märkis debatti juhtinud Kongressi liige, et tema arstiarved tasub ilmselt Medicare – riiklik süsteem, mis USAs katab kõigi vähemalt 65-aastaste inimeste tervishoiukulud. Proua kehitas seepeale lihtsalt õlgu ja potsatas pruntis huultega istuma, sest ei olnud vist kunagi süvenenud sellesse, kes ja kuidas ta arstiarvete eest maksab.

Taolist teadmatust näeb neil kõrgepingelistel koosolekutel üsna tihti. Osa publikust ei paista tervishoiureformi üksikasjade vaagimine üldse huvitavat, nad tahavad lihtsalt valitsust ja presidenti sõimata.