Hiinat ärritas dalai-laama külaskäik vaidlusalusele piirialale

Hiina hurjutas Tiibeti usujuhti dalai-laamat Hiina-vastase külaskäigu pärast Indiale kuuluvale piirialale.

«Hiina on kindlalt vastu dalai-laama visiidile Arunachal Pradeshi,» ütles välisministeeriumi esindaja Qin Gang AFP vahendusel.

14. dalai-laama ehk kodanikunimega Jetsun Jamphel Ngawang Lobsang Yeshe Tenzin Gyatso külastas vaidlusalust Arunachali osariiki, kinnitades juba varem, et tegemist on mittepoliitilise loengureisiga. Peking nimetas seda aga vaenulikuks sammuks.

1959. aasta ebaõnnestunud tiibetlaste ülestõusu järel Indias eksiilis elav usujuht pidas piirkonnas elavatele budistidele ka mitu kõnet, milles juhtis tähelepanu sellele, et kuigi Tiibeti budismi seisab silmitsi mitmete raskustega, jäävad religioon ja kultuur püsima.

«Pekingi reaktsioon dalai-laama visiidile on lihtsalt ebaloogiline,» ütles vaidlusaluses Sella külast pärit buda munk Thengu Dhondup. «Dalai-laama külastab India linna ja Hiinal ei tohiks sellega probleeme olla.»

Kahe suurriigi piiritüli sai alguse vahetult pärast India iseseisvumist 1947. aastal ja kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamist 1949. aastal. Kõigest pool aastat pärast seda annekteeris Puna-Hiina Tiibeti, millest sai puhvertsoon kahe tuumariigi vahel.

1962. aastal puhkes Hiina ja India vahel ka lühiajaline piirisõda, mille käigus oli edukam Hiina Rahvavabastusarmee, mis otsustas taanduda ja kuulutada ühepoolselt välja vaherahu. Piiri pole suudetud aga tänaseni kindlaks määrata.