/nginx/o/2009/12/17/283933t1h14c5.jpg)
otsustas üleeile, et Briti ajalehed Guardian, Financial Times, Independent ja Times ning uudisteagentuur Reuters talitasid kaheksa aasta eest õigesti, kui keeldusid paljastamast oma allikaid, kes lekitasid neile Belgia õlletootjat Interbrew puudutavaid dokumente.
Kohus leidis, et nimetatud viiel väljaandel oli õigus oma allikaid kaitsta, olgugi et 2001. aastal käskis Suurbritannia kohus neil lekkinud dokumendid Interbrew'le üle anda.
Lugu algas 2001. aasta novembris, kui väljaanded omandasid koopia ühest Interbrew' konfidentsiaalsest dokumendist, mis puudutas võimalikku ostupakkumist Lõuna-Aafrika õlletootjale South African Breweries.
Neljale väljaandele saadeti dokumendid ühelt Belgia aadressilt, Independent hankis dokumendid muul viisil, kirjutas The Guardian.
Lekkimisele järgnenud meediakajastuse tõttu hakati SAB aktsiatega aktiivsemalt kauplema ning just see võis põhjustada märkimisväärset kõikumist kahe õllekontserni aktsiahindades.
Interbrew' väitel sisaldasid lekkinud dokumendid aga võltsinguid ning andsid äripettusi uurivale firmale Kroll ülesande lekkeallikas üles otsida. Õlletootja pöördus ühtlasi Briti kohtu poole, et see sunniks meediaväljaandeid neile dokumendid üle andma.
Briti kohus otsustaski Interbrew' kasuks, sest anonüümse lekitaja paljastamiseks on olemas avalik huvi.
Väljaanded aga keeldusid järjekindlalt otsust täitmast, olgugi et nii teise astme kohus kui ka lordide koda olid esialgse kohtuotsusega päri.
Ajalehed väitsid, et neil on kohustus oma allikaid kaitsta ning et kohtuotsus rikub Euroopa inimõiguste konventsioonis sisalduvat õigust sõnavabadusele.
Inimõiguste kohus toetaski teisipäeval meediaväljaannete seisukohta, öeldes, et Interbrew' huvid vältida konfidentsiaalse info lekkimist ka tulevikus ei kaalu üles avalikku huvi, et ajakirjanike allikad oleksid kaitstud.
Kohus teatas ühtlasi, et Briti valitsus peab väljaannetele maksma kokku 160 000 eurot (2,5 miljonit krooni) kohtukulude katteks.