/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2010/04/20/352339t1h0550.jpg)
Kui kärped riigikaitses jätkuvad, ei pruugi Leedu enam olla suuteline jätkama NATO liikmena, sest juba praegu napib raha põhivajaduste katmiseks, hoiatas kaitseminister Rasa Jukneviciene eilsel valitsuskabineti istungil kolleege. Jukneviciene sõnul ei suuda ta praegustes oludes rahulikult väita, et Leedu relvajõud on valmis riiki kaitsma.
«Olukord ei ole kõige soodsam, pikaajaline rahapuudus riigikaitses, rohkelt propagandat, mis väitis, et kõik on korras ja meil on üks maailma tugevamaid relvajõude, on mõjutanud riigikaitsesüsteemi,» vahendas ministri sõnu uudistevõrk ELTA. «Lisage kriis, rahakärbe ja me oleme kuristiku serval.»
Jukneviciene nõustus seimi riigikaitsekomisjoni juhi Arvydas Anusauskase seisukohaga, et praeguse olukorra jätkumine võib kujutada ohtu riigi julgeolekule.
«Raha napib kõigi funktsioonide täitmiseks,» jätkas minister. «Võrreldes teiste riikidega on Leedul tilluke armee ning pole küsimust, kas me saaksime seda veelgi vähendada. Sõdurid saavad madalamat palka, kuid meil pole raha tagamaks neile pidevaid treeninguvõimalusi oma kodumaa kaitsmise õppimiseks.»
Jukneviciene märkis, et Leedu on pidanud loobuma kaitseatašeede pidamisest Suurbritannias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Hoolimata asjaolust, et nende ametnike pidamine on NATO-sisese suhtluse kohalt väga oluline.
Leedu kaitseministri väitel ei pruugi nad pidevate kärbete tõttu varsti enam olla suutelised NATO liikmesuseks. Ta meenutas, et alliansi liikmesmaad peaksid kulutama riigikaitsele kaks protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKTst).
«Eestlased säilitavad 1,8 protsendi taseme, Leedu on langenud 0,9 protsendile ja läheneb 0,8 protsendile SKTst, mis tähendab, et varsti ei suuda me enam NATO liikmed olla,» märkis ta. «Meie partnerlus on väga tähtis, oluline on solidaarsus ja kui me ei anna vähemalt minimaalsetki panust olemaks valmis kaitsma oma riigi, tõstatab NATO peagi küsimuse, kas me tõesti tahame olla NATO liikmed.»
Jukneviciene sõnul ei küsi ta lisaraha tänavu, kuid tahab, et tuleval aastal ei jääks riigikaitsekulutused alla ühe protsendi SKTst.
Peaminister Andrius Kubilius lubas kaitseministrile, et otsib lisaraha. «Meie ühine eesmärk on tagada, et jõutaks vähemalt ühe protsendini SKTst, kuigi NATO standard on kaks protsenti,» ütles Kubilius.