Igor Taro Ukraina päevik: 07.07

FOTO: mil.gov.ua

Kui keegi arvab, et Ukrainas on olukord Kreeka maksejõuetuse ja Euroopa pagulasprobleemide taustal normaliseerumas, siis on see ekslik mulje ja põhineb lihtsalt praegusel uudiste peavoolul. Ukrainast võib olla märgata vähem uudiseid, aga sõda jätkub ikkagi sama hooga. Mõnel päeval vähem- ja mõnel intensiivsemalt.

Näiteks 6. juuli kohta teatas Ukraina terrorivastase operatsiooni infokeskus, et venelased on praktiliselt loobunud raskerelvastuse kasutamisest, aga juba täna (eile – toim) oli juttu kahe kuu kõige suuremast eskalatsioonist. Üle 30 tulekontakti ja kokkupõrke kogu rinde ulatuses. Venelaste allikad tunnistavad, et neil on iga otserünnaku korral kümneid haavatuid ja see muutuvat juba tüütuks. Ukraina poolel on üsna levinud vigastused ootamatu miinipilduja rünnaku kildudest.

Suurim muutus on seotus Širokino asulaga Mariupoli eesliinil. Venelased on selle hüljanud ning soovivad kuulutada küla demilitariseeritud tsooniks.

Natuke Širokino sündmuste tagapõhjast – tegu on mereäärse asulaga Mariupolist ida suunal. Mariupol on omakorda suurim Ukraina võimu all olev linn Donetski oblastis, mille suunal Venemaa avas nn teise rinde eelmise aasta augustis. Nii et Širokino on kümmekond kilomeetrit ida pool teel Mariupolisse.

Läinud aastal jõudsid venelased üsna kiiresti Novoazovskisse, kus neid viivitasid võrdlemisi väikesearvulised vabatahtlike ja piirivalve üksused. Umbes ööpäevasest viivitusest piisas, et Ukraina armee jõuaks suure linna kaitsele täiendavaid jõudusid tuua ja nii hoiti ära Mariupoli langemine okupatsiooni alla.

Aasta lõpuks jõudsid venelased siiski linnale väga lähedale ja võimutsesid juba Širokinos, kust oli võimalik tulistada Gradist idapoolseid linnaosasid ja seda ka tehti – ühel korral oli tabatud turgu.

Kui Venemaa poolt juhitavad ja relvastatud üksused alustasid suurpealetungi Debaltseve platsdarmile, tegi Mariupolit kaitsev vabatahtlike pataljon Azov reidi Širokinosse ning hõivas pea kogu asula. Hiljem tuli Azov enamjaolt sealt välja tõmmata, kuid Širokino lääneosa jäi alates selle aasta algusest talvel juba püsivalt ukrainlaste valdusesse.

Sellest ajast saati on see olnud alati rinde kõige teravam punkt. Ei möödunud vist päevagi, kui venelased poleks üritanud Širokinos ukrainlaste positsioonidele tormi joosta. Mõnikord ka kaks-kolm korda päevas.

Nii on see kestnud alates talvest, kuni läinud kuul hakkasid venelased nõudma, et Širokino muudetaks demilitariseeritud tsooniks. Ega seal pole suurt midagi demilitariseerida – piltidel sarnaneb üsna Piski külale lennujaama kõrval, kus pole ühtki kaudtulega tabamata maja.

Kui Ukraina nõudis Širokino demilitariseerimist vastavalt Minski kokkulepetele, siis see venelastele ei sobinud. Alles nüüd, olles kuid üritanud seal tulutult rünnata, tahavad nad ukrainlaste vabatahtlikku taandumist positsioonidelt. Ukrainlastel on nimelt alates talvest hõivatud ümbruskonna strateegilised kõrgendiku, millelt on hea tuld korrigeerida ja mille vallutamine venelastele üle jõu käis.

Meenutame, et Minski kokkulepete järgi ei tohiks Donetskis olla ühtki tanki, miinipildujat ega iseliikuvat suurtükki. Ometi on nende kontsentratsioon kõige suurem just tollel rindelõigul.

Venelased pole nõudnud näiteks Donetski läänepoolsete linnaosade demilitariseerimist, vaid on sealt rünnanud Marjinka küla juuni algul. Samuti pole nad soovinud demilitariseerida lennujaama ümbrust.

Demilitariseerimise soov on väga lokaalne ja puudutab üht lõiku, kus neil pole praeguseks lootust midagi saavutada. Alates möödunud aasta 5. septembrist, kui esimesed Minski kokkulepped sündisid, on venelased pidevalt maad juurde vallutanud. Ehk sisuliselt pidevalt rikkunud kokkuleppeid algusest peale. Ja rikuvad edaspidigi, kuna kokkulepete üheks osaks oli ka tuletegevuse lõpp.

Širokino vaikseks jäämine ei tähenda muidugi seda, et mujal aktsiooni poleks. Lihtsalt on tegevus kolinud põhja poole. Ikka samad miinipilduja rünnakud, vastase diversiooniüksuste katsed imbuda läbi rinde. Ja eks need käigi käsikäes - korraldatakse ukrainlaste positsioonide mingi suurem rauasadu ja samal ajal proovitakse selle varjus liikuda.

Kriitilised piirkonnad on hetkel endiselt Volnovahha ümbrus Dokutšajevski ja Telmanovo suundadel - sinna on venelased koondanud elavjõudu ja tehnikat. Donetski ümbrus Avdiivka ja Marjinka suunal. Põhjarindel ikka Stanitsa Luganskaja, Štšastja linn ja Krõmske küla, Pervomaiski-Zolotoje piirkond ja Svitlodarski ümbrus Debaltseve lähistel.

Tundub, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejate aktsiad on võrreldes aasta taguse ajaga Ukrainas tõusnud. Hetkel tunnistavad ukraina vabatahtlikud, et neist on palju abi venelaste rikkumiste fikseerimisel. Kokkuvõttes avaldab see ju mõju, kuidas rahvusvaheline kogukond Ukrainat toetab.

Tagasi üles