:format(webp)/nginx/o/2017/03/22/6478641t1h333e.jpg)
Esimene pagulaste pere, mis Euroopa Liidu programmi alusel 2015. aasta detsembris Leetu ümber asustati, jäi elamisloast ilma, kuna olid ilma teatamata Rootsi ümber kolinud.
Esimene Leetu paigutatud pagulaspere kaotas elamisloa (2)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
22. märts 2017, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rändeameti andmetel lahkus neljaliikmeline perekond Leedust umbes poole aasta eest ja elab nüüd Rootsis. Esialgu ei ole nad veel kaotanud täiendavat õiguskaitset, mis lubab ajutiselt Leedus elada, nii et Leetu naasmisel võivad iraaklased taotleda uut luba.
«Täiendava õiguskaitse staatus säilib, sest päritoluriigis ei ole olukord muutunud ja me ei näe praeguses järgus mõtet seda seda staatust muuta. Aga mida me tegime, on see, et kuna neid ei ole Leedus juba kuus kuud olnud, tühistasime nende ajutise elamisloa, st staatus säilib, aga dokument tühistati,» selgitas BNS-ile rändeameti juht Evelina Gudzinskaitė.
Luba omamata ei saa pere Schengeni ruumis ringi liikuda ja ükskõik millises riigis kinnipidamisel arvatakse nad seadusvastasteks rändlasteks.
Gudzinskaitė sõnul ei tea amet, mida see pere Rootsis teeb. Kui nad on seal seadusevastaselt, peavad Roosi korrakaitsjad nad Leetu tagasi saatma. Ametnik ei välistanud, et iraaklased leidsid töö ja seadustasid oma Rootsis viibimise. Sellisel juhul ei ähvarda neid miski.
Seni on see esimene Leetu ümberpaigutatud perekond, mis kaotas elamisloa.