Türgi ja ELi suhetes tõuseb esikohale valdkondlik koostöö

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Recep Tayyip Erdoğan

FOTO: Yasin Bulbul/AP/Scanpix

Pärast poolt sajandit liitumispüüdeid astuvad Türgi ja Euroopa Liit suhetes uude etappi ning seavad tihedama valdkondliku koostöö täisliikmesuse saavutamisest tähtsamale kohale, ütlevad analüütikud.

Türgi ja ELi suhted jõudsid madalseisu 2017. aastal - liitumisprotsess seiskus ja president Recep Tayyip Erdoğan süüdistas mõningaid liikmeid, sealhulgas Saksamaad natsiaega meenutavas käitumises.

Uut aastat on Türgi riigipea alustanud aga sootuks uues vaimus. Juba jaanuari esimesel nädalal sõitis ta visiidile Pariisi ja saatis välisministri Saksamaale suhteid parandama.

Euroopa Liidu liidrid soovitavad olla realistid ja lähtuda suhetes Türgiga tegelikust olukorrast. Nii ütles Prantsuse president Emmanuel Macron Erdoğani 5. jaanuari visiidi ajal, et on aeg loobuda teesklusest, nagu oleks Türgi ELiga liitumise protsessis võimalik edasi liikuda.

«Mõlemal poolel saadakse aru, et liitumisprotsess on surnud ega liigu niipea kuhugi,» ütles Euroopa välissuhete nõukogu (ECFR) teadlane Asli Aydıntaşbaş.

«Nii et jutt käib praegu uuest formaadist ja ärilisematest suhetest Euroopa liikmesriikidega,» sõnas ta ja lisas, et suuremat rõhku hakatakse panema kaubandusele. «Ankara võtab seda kui tõsiasja ega hellita liitumisprotsessi taaselustamise illusioone.»

Nurjunud riigipööre 2016. aasta juulis tähistab veelahet Türgi-ELi suhetes. Ankara süüdistas ELi, et viimane ei ilmuta solidaarsust, Brüsselis tekitasid aga ärevust riigipöördekatsele järgnenud ulatuslikud repressioonid.

Erdoğan on Türgi liikmesusteekonna pikkuse üle korduvalt kurtnud ja väitnud, et Ankaral on lastud 50 aastat ukse taga oodata, samas kui endised kommunismimaad suurema kärata vastu võetakse.

Türgi ja ELi liitumiskõnelused algasid 2005. aastal. Ühinemiseks tuleb sulgeda 35 läbirääkimispeatükki, millest praeguseks on 16 kõnelusteks avatud, kuid ainult üks suletud. Viimane avati 2016. aastal.

«On selge, et me peame loobuma silmakirjalikust mõtteviisist, et loomulik liikumine uute peatükkide avamisele on võimalik, kui see tegelikult nii ei ole,» ütles Macron pärast Erdoğaniga kohtumist.

ELi selle poolaasta eesistujamaa Bulgaaria välisminister Ekaterina Zaharieva ütles eile, et kõige õigem oleks pidada Türgiga probleeme varjamata realistlikku diskussiooni liikmesuse üle.

Endine ELi suursaadik Türgis, Carnagie Europe'i külalisuurija Marc Pierini leiab, et Ankara ei täida ELiga liitumiseks vajalikke kriteeriume, eriti õigusriigi põhimõtete järgimist omal valikul.

Tema sõnul on suhted poliitiliste liitlaste vahel andnud maad koostöösuhetele valdkondades nagu terroritõrje, kaubandus ja põgenikud.

Ajalehe Hürriyet kolumnist Sedat Ergin kirjutas, et Macroni sõnad tähistavad paradigmamuutust Türgi suhetes Euroopa Liiduga, mida nüüdsest määratleb koostöö ühiste eesmärkide nimel, mitte laienemine. «Ainult nime ei ole sellele uuele koostööformaadile veel antud,» tõdes ta.

Tagasi üles