Euroopa Parlament otsustas täna algatada kellakeeramise osas põhjaliku uurimise ning vajadusel muuta selle korda.
Europarlament toetas võimalust kellakeeramine lõpetada (17)
Parlament kutsus Euroopa Komisjoni üles viima läbi suveaja direktiivi põhjalik uurimine ning vajadusel tulema välja ettepanekutega selle muutmiseks. Poolt oli 384, vastu 153 ja erapooletu 12 parlamendisaadikut.
«Kodanikualgatused on näidanud avalikkuse muresid seoses kellakeeramisega, mis märgib suveaja algust ja lõppu ja leiab praegu aset märtsi ja oktoobri viimasel nädalavahetusel. Uuringud ei ole jõudnud selge järelduseni, kuid viitavad negatiivsele mõjule inimtervisele,» teatas Parlament.
Ettepanek teema tõstatamiseks Euroopa Parlamendis tuli Soomelt, mis tõi välja kellakeeramisega seotud negatiivse mõju tervisele, kuid samuti näiteks ka transpordi korraldamisele.
Küsimust on europarlamendis tõstatatud ka varem, kuid enne pole ettepanek nii suurt toetust leidnud.
Kellakeeramise vastu võitleb ka Iirimaa eurosaadik Sean Kelly, kelle sõnul pole tegelikult mingit põhjust kella keerata.
«Asi sai alguse Esimese maailmasõja ajal vajadusega energiatarbimist vähendada. Kuid tegelikult ei ole tõendeid märkimisväärse energiatarbimise vähenemise kohta, samas kui sellel on märgatavad kahjud nii inimestele kui loomadele,» sõnas Kelly.
Eelmise aasta oktoobris viis Euroopa Parlamendi uurimiskomisjon läbi uuringu kellakeeramise mõjust. Tulemused olid üllatavad, sest kellakeeramise negatiivsed mõjud leiti olevat oluliselt suuremad kui varem arvati.
Kellakeeramise vastu hääletamine ei tähenda aga seda, et igal pool Euroopa Liidus kellakeeramine lõpetatakse. See annab asja liikmesriikide endi haldusalasse, kes võivad otsustada, millal kellakeeramine toimub või selle üldse kaotada.
Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Tanel Talve kavatseb lähiajal vastava eelnõu edastada teema arutamiseks ka riigikogule. Edasi tuleb kellakeeramise saata otsustamiseks valitsusele.