Angela Merkel asus neljandaks ametiajaks Saksamaad tüürima Täiendatud 11.55

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Angela Merkel neljandaks ametiajaks valimise puhul õnnitlusi vastu võtmas.

FOTO: Michael Sohn/AP/Scanpix

Bundestag kinnitas täna Angela Merkeli neljandaks ametiajaks Saksamaa riigikantsleriks ning keskpäeval andis ta ka ametivande. Merkel jätkab riigi tüürimist sotsiaaldemoraatidega moodustatud suures koalitsioonis.

Merkel valiti kantsleriks 364 poolthäälega, hääletusel oli vastu 315 Bundestagi liiget. Üheksa inimest puudusid hääletuselt ja 11 ei hääletanud.

Naeratav Merkel (63) ütles hääletuse järel, et aktsepteerib hääletustulemusi. Teiste seas olid Bundestagis tähtsal hääletusel kohal kantsleri abikaasa Joachim Sauer (68) ja ema Helind Kasner (89).

Alates 2005. aasta sügisest Saksa kantslerina tegutseva Merkeli kinnitas ametlikult ametisse president Frank Walter-Steinmeier ning kantsler andis täna keskpäeval ametivande.

Koos Merkeliga astub ametisse tema kristlike demokraatide (CDU), selle sõsarpartei CSU ja sotsiaaldemokraatide (SPD) koalitsioonivalitsus.

CDU-l on lisaks Merkelile valitsuses kuus ministrikohta, SPD-l samuti kuus ning CSU-l mõjuvõimas siseministri ametikoht.

Merkeli neljanda valitsuse tähtsamate ministritena alustavad tööd välisminister Heiko Maas (SPD), siseminister Horst Seehofer (CSU), rahandusminister Olof Scholz (SPD) ja kaitseminister Ursula von der Leyen (CDU).

Kantsleri jaoks tähendab hääletus ligi pool aastat kestnud vaevarikka valitsuse moodustamise protsessi lõppu. Merkel üritas 24. septembri parlamendivalimiste järel, mis andsid CDU-le alates 1949. aastast väikseima häältesaagi, esmalt valitsust moodustada turuliberaalsete Vabade Demokraatide (FDP) ja rohelistega, kuid see nurjus ning ta oli sunnitud pöörduma SPD poole, kes oli esialgu lubanud opositsiooni minna.

Viimase 13 aasta jooksul juba kolmas CDU ja SPD suur koalitsioon ei ole Saksamaal populaarne ning SPD ajutine esimees Scholz märkis sel nädalal kuivalt, et võimuliit ei alusta armastusabieluna.

Sarnaselt CDU-le tegi ka SPD sügisestel valimistel oma sõjajärgse ajaloo nõrgima tulemuse ning märkimisväärne osa erakonnast on endiselt suurele koalitsioonile vastu.

Koalitsioon sai suuresti teoks vajaduse tõttu vältida ennetähtaegseid valimisi, mis võinuks suurendada valimistel kolmanda tulemuse teinud parempopulistliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetust.

AfD-l on 709-kohalises bundestagis 92 kohaga suuruselt kolmas fraktsioon. CDU-l ja CSU-l on kokku 246 ja SPD-l 153 saadikukohta. Tegemist oli esimese korraga Saksamaa Teise maailmasõja järgses ajaloos, kui üleriigilisse parlamenti pääses paremäärmuslikuks peetav erakond.

Merkeli uue valitsuse poliitika aluseks võetav koalitsioonilepe on 177 lehekülje pikkune ja SPD endise esimehe Martin Schulzi algatusel sisaldab see nõudmist, et valitsuse ametiaja poolel teel kahe aasta pärast tuleb kokkulepped üle vaadata ja alliansi tegevusele hinnang anda.

Euroopa Liit on leppes kesksel kohal. Parteid on otsustanud toetada EL-i ambitsioonikat reformialgatust, mida veab Prantsuse president Emmanuel Macron.

Nad peavad vajalikuks tugevdada EL-i välis- ja kaitsepoliitikat ning on valmis suurendama Saksamaa panust EL-i eelarves.

Koalitsioonileppes tõotatakse tihedat partnerlust Prantsusmaaga, tugevdada ja reformida eurotsooni, et euro globaalsetele kriisidele paremini vastu peaks.

Toetatakse ka Euroopa Valuutafondi loomist, et riikidele kriisi olukorras raha laenata, kuid Macroni eurotsooni investeerimiseelarve ideesse suhtutakse ettevaatlikult.

Macroni eurotsooni rahandusministri ettepanekut leppes ei mainita.

Saksa uuel valitsusel on kavas suurendada riiklikke investeeringuid, ent säilitada eelarvetasakaal ja hoiduda maksutõusudest.

Valitsusel on kasutada 45 miljardit eurot, nii et mõlema leeri ühisel nõul on otsustatud reformida pensionisüsteemi, mis kipub elanikkonna vananemisele jalgu jääma. Hoogu lisatakse ka digiarengule ja parandatakse haridust rahasüstidega piirkondlikesse koolisüsteemidesse.

SPD suutis välja rääkida järeleandmised sotsiaalvaldkonnas, raha saab juurde lastehoid ja tervishoiusüsteemi lubatakse muuta õiglasemaks.

Erakonnad leppisid kokku, et järkjärgult lõpetatakse solidaarsusmaks idapoolsetele liidumaadele, mis viidi sisse pärast Saksamaa taasühinemist 1990. aastal.

Energia- ja kliimapoliitikas peetakse kinni senistest süsinikusaaste kärpimise eesmärkidest.

Konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid leppisid kokku, et Saksamaale saabuvate põgenike ja migrantide arvu piiratakse. Samm on reaktsiooniks 2015. aasta rändekriisile.

Koalitsioonileppe põhjal piiratakse aastast vastuvõtuarvu umbes 200 000 inimesega, nagu on pikka aega nõudnud CSU.

Erakonnad kinnitavad leppes truudust NATO-le ning toetust tihedamale koostööle alliansi ja EL-i vahel.

Saksa kaitsekulutuste tõusust NATO riikidele nõutava tasemeni koalitsioonileppes ei räägita, ilmselt on see vastutulek SPD-le, kes on kindlalt vastu kulutuste tõstmisele kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Tagasi üles