/nginx/o/2018/04/03/7748457t1h0789.jpg)
Vastukaaluks keskkoolide järk-järgulisele üleminekule lätikeelsele õppele, nõuavad Vene parlamendisaadikud Lätile majanduslike sanktsioonide kehtestamist.
Venemaa ähvardab Lätit emakeelse õppe tõttu sanktsioonidega (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti president Raimonds Vējonis kuulutas välja seaduse, mis näeb ette järk-järgulise ülemineku ainult lätikeelsele õppele kõigis Läti keskkoolides.
President ütles, et valitsuse peaeesmärk on tagada kõigile õpilastele võrdsed võimalused kvaliteetse hariduse saamiseks, et tagada nende konkurentsivõime tööturul.
«Lastele jääb alati võimalus õppida vähemuste keelt ja kultuuri ning nendega seotud aineid,» ütles riigipea.
Läti seim kiitis üldharidusseaduse muudatused heaks 22. märtsil.
Venemaa on reageerinud seadusele aga maruliselt, süüdistades Lätit vene vähemuse õiguste rikkumises.
Peamiselt president Vladimir Putinit toetavad parlamendisaadikud on kutsunud üles kehtestama Lätile majanduslikke sanktsioone, mis näeks ette teatud kaupade ja isikute boikoteerimist.
Eelmisel kuul nimetas Vene välisministeerium Läti haridusreformi 25 aastat kestnud jõletu diskrimineerimispoliitika jätkuks.
Lätis elab 2,2 miljonit inimest, kellest rohkem kui neljandik on vene rahvusest, ning 2016. aasta andmetel tegutseb 94 Läti riigikooli venekeelse või kakskeelsena.
Parandatud 3. aprillil kell 22.51 Lätis elavate vene rahvusest inimeste osakaalu puudutavat infot.