Briti kodanikule ei väljastata Šveitsi passi, sest ta vastas kodakondsuse saamiseks vajalikul intervjuul valesti paarile küsimusele, muu hulgas ei osanud mees vastata küsimusele Šveitsi rahvusliku juusturoa rakleti kohta.
Briti mehele ei antud Šveitsi kodakondsust, sest ta vastas valesti küsimusele juusturoa kohta (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsi keskel käis 43-aastane Lewis kodakondsuse saamiseks vajalikul intervjuul Schwyzi kantonis asuvas Freienbachi linnas. Ta oli seal elanud juba alates 2011. aastast. Lewisele öeldi varem, et tegu saab olema rahuliku jutuajamisega ja ta oli enne intervjuud täitnud terve hunniku pabereid, mis kodakondsuse taotlemiseks vajalikud on. Samuti läbis ta eelmise aasta alguses kirjaliku testi, kus saavutas tulemuseks üle 80 protsendi.
Lewis kasvas üles Šveitsis, käis Vaudi kantonis prantsuskeelses koolis ning räägib prantsuse ja saksa keelt. Ta väitis The Localile, et tunneb end šveitslasena.
Märtsis toimunud intervjuu osutus aga karmiks katsumuseks, sest Lewist ja tema kuueaastast poega George'i kuulati üle umbes tund aega ning komisjoni kuulus kaheksa inimest. Tema poeg olevat vestluse edukalt läbinud, aga Lewis vastas valesti paar küsimust poliitika kohta ning ühe ka selle kohta, kust pärineb juusturoog raklett.
Nendest vastustest piisas Šveitsi võimudele Lewise ja tema poja taotluste tagasilükkamiseks. Samuti jäi ta ilma 3200 frangist (2752 eurost), mille ta taotluse esitamise eest maksis.
Mees kritiseeris kodakondsuse saamise protsessi: «Olin juba läbinud kirjaliku testi ja näidanud, et tunnen Šveitsi poliitilist süsteemi ja ühiskonda. Ma ei tea, miks nad mind intervjuu ajal uuesti proovile panid.»
Ta kirjeldas, et terve protsessi vältel tuli suhelda inimestega, kes tahavad asju keeruliseks ajada. Varem pankurina tegutsenud mees peab nüüd Šveitsis kohvikut. «Austan selle riigi seadusi. Olen ärimees, kes elab Šveitsis. Maksan siin makse ja annan šveitslastele tööd, aga kõik see tundub veidi meelevaldne. Paistab, et otsitakse märke halvast integreerumisest,» sõnas ta.
Kohalike ametnike sõnul ei saanud juusturoa kohta esitatud küsimus otsustavaks ja selle kohta uuriti vaid eesmärgiga luua vestlusel rahulikum õhkkond. Võimude puhul peetakse hoopis olulisemaks inimese arusaama kohalikust elust ja poliitilisest süsteemist ning hinnang antakse kõiki faktoreid arvestades.