Põgenikud kasutavad ELi jõudmiseks aina enam transiitriigina Albaaniat

Süüria põgenikud asüülitaotlejate vastuvõtukeskuse ees Tiranas juuni alguses.

FOTO: FLORION GOGA / REUTERS / SCANPIX

Lääne-Balkani rändetee sulgumise tõttu on põgenikud hakanud üha rohkem kasutama Kesk-Euroopa riikidesse jõudmiseks transiitriigina Albaaniat.

Põgenikud üritavad leida uusi teid Euroopa Liidu riikidesse pärast seda, kui Türgist ja Kreekast loodes asuvad riigid tugevdasid oluliselt julgeolekut oma piiril, ütles Albaania siseministeeriumi esindaja Ardi Bide uudisteagentuurile AFP.

Selle asemel, et minna läbi Makedoonia ja Serbia, üritavad põgenikud nüüd jõuda ELi läbi teiste riikide.

Kuigi Albaania võimud pole avaldanud ametlikke andmeid varjupaigataotluste arvu kohta, ütleb politsei, et tänavu on nad Albaania piiril peatanud 2300 inimest.

Paljude jaoks «on nüüd Albaania ainus lahendus edasi liikumiseks», ütles süürlane Guwan Belei.

28-aastane Belei saabus Albaania ainsasse põgenike vastuvõtukeskusesse Tiranas mais. Praegu on 180 voodikohaga rajatises umbes 200 põgenikku.

Ta taotles seal varjupaika, aga ei varja, et talle ja ka teistele on Albaania nüüd värav, erinevalt Serbiast ja Makedooniast, mis on sulgenud oma piiri.

«Paljud eelistavad taotleda varjupaika Albaanias, sest menetlus annab neile aega leida viisi minna Montenegrosse ja Bosniasse ja sealtkaudu minna Saksamaale, Taani või mõnesse teise riiki,» lisas Belei.

Rändekanal, mis läbib Türgit, Kreekat, Albaaniat, Montenegrot ja Bosniat ning siseneb sealtkaudu Horvaatiasse, on AFP ajakirjaniku sõnul suhteliselt raske, järsk ja mägine, kuid põgenikke see ei heiduta.

Ühe süüria põgenikest abielupaari, 26-aastase Berivan Aluse ja tema abikaasa Asmari sõnul maksid nad Süüriast Albaania piirini jõudmiseks smugeldajatele 10 000 eurot.

Süürlase Kasim Yaakoumi sõnul pelgavad paljud inimsmugeldajate vägivalda ning «eelistavad põgeneda vaid GP-i abil». Reisimise viisist hoolimata «ei taha keegi jääda Albaaniasse, vaesesse riiki», lisas tema kaasmaalane Yasser Alnablis (22).

Balkani siseministrid arutavad rändeküsimust esmaspäeval Brüsselis.

Bosnia, viimane riik enne ELi liikmesriiki Horvaatiat, seisab samuti silmitsi suureneva põgenike sissevooga. Albaaniaga poorse piiri pärast on muret väljendanud ka Montenegro.

Tagasi üles