/nginx/o/2018/07/05/8118114t1h6718.jpg)
Makedoonia parlament ratifitseeris neljapäeval teist korda ajaloolise nimeleppe Kreekaga, sest president oli esimese korra järel keeldunud seda allkirjastamast, vahendab BNS.
Makedoonia parlament ratifitseeris teist korda nimeleppe Kreekaga
5. juuli 2018, 14:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkuleppe, millega riik saab nimeks Põhja-Makedoonia, kiitis heaks 69 saadikut 120-st. Praegu kannab Makedoonia riik ametlikult nime Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM).
Opositsioonierakond VMRO-DPMNE jäi erapooletuks, sest on leppe vastu, kuna sellega tehtavat Kreekale liiga suuri järeleandmisi.
Parlament ratifitseeris leppe esimest korda 20. juunil, kuid konservatiivist president Gjorge Ivanov keeldus seda allkirjastamast.
Põhiseadus ei võimalda tal seda teist korda enam teha, kuid ta võib allkirjastamisega viivitada, vallandada põhiseadusliku kriisi ja konflikti vasakpoolse peaministri Zoran Zaeviga.
Leppe lõpliku jõustumiseni läheb kuid, sest see pannakse Makedoonias ka rahvahääletusele.
Kokkuleppe vastu on mõlema riigi rahvuslased ning Kreeka rahvuslasi ärritab eriti asjaolu, et valitsus nõustus naaberriigis räägitava keele nimetamisega makedoonia keeleks ja sellega, et seda kõnelev rahvas on makedoonlased.
Kreeka vastuseis Makedoonia nime kasutamisele juba ajast, mil see Balkani riik 1991. aastal iseseisvus, on takistanud Skopje pürgimusi ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga. Nimeleppe jõustumisel lubab Kreeka loobuda vastuseisust Makedoonia liitumisele ühendustega.