Sakslaste mittekasutatav ROSAT satelliit arvatakse Maale kukkuvat oktoobris-novembris.
Järgmisena kukub alla Saksa satelliit ROSAT
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. september 2011, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa kosmoseorganisatsiooni DLR andmetel võib maapinnale jõuda kuni 30 osa sellest satelliidist, kirjutab Helsingin Sanomat.
Nende kogukaal võib ulatuda 1600 kilogrammini.
Satelliidi allakukkumise täpne aeg ja koht ei ole teada. Saksa kosmoseteadlaste sõnul on tõenäosus, et mõni inimene pihta saaks, väga väike.
USA kosmoseorganisatsiooni NASA satelliit kukkus möödunud laupäeval Vaiksesse ookeani. Kardeti, et osa tükke võib inimasulaid tabada, kuid nii ei juhtunud.
USA UARS oli viimase 30 aasta jooksul suurim Maale kukkunud satelliidijäänus.
ROSAT on röntgensatelliit, mis saadeti välja 1990. aasta juunis. Selle saatis Saksamaa rahade eest üles USA ja selle kogutud informatsiooni kasutasid mitmete riikide teadlased.
ROSAT abil saadi esimene röntgenteleskoobiga tehtud pilt kosmosest. See analüüsis ka supernoova jäänuseid.
ROSAT pidi esmalt töötama vaid poolteist aastat. Kuid see osutus vastupidavaks ning kasulikuks. Alles 1998. aastal «väsis» ta lõplikult.
«Kuna satelliidi juhtimissüsteem enam ei toimi, siis põhimõtteliselt võib ta kukkuda ükskõik kuhu. Side selle satelliidiga katkes 1999. aastal,» seisab Saksa kosmoseorganisatsiooni leheküljel.
Satelliit saavutab allakukkumisel esialgu kiiruseks 27 000 kilomeetrit tunnis. Maa atmosfääris ta kiirus kahaneb ja osa põleb ära.
Saksa uurijate arvates võivad selle satelliidi optiline süsteem ja süsinikuga tugevdatud konstruktsiooni osad kukkumisele vastu pidada kui kiirus on kahanenud 450 kilomeetrini tunnis.
Maale kukub aastas umbes 100 – 200 inimkätega valmistatud uurimisobjekti jäänust.
Alates 1950. aastatest on kosmosesse saadetud suur hulk uurimis- ja luuresatelliite, millest aastatega on paljud vananenud ning mida ei kasutata enam.
NASA andmetel on kosmoses 850 – 1000 meetri kõrgusel umbes 70 000 keskmiselt kahesentimeetrise suurusega kosmoseprügi osakest.