Brasiilia Trump kipub kirvega maailma kopsude kallale

Brasiilia keskkonna ja taastuvate loodusvarade instituudi ehk Ibama ametnikud mõõdavad puutüvesid ebaseadusliku raadamise vastasel operatsioonil Novo Progressos Pará osariigis Brasiilia põhjaosas. Presidendikandidaat Jair Bolsonaro on lubanud Ibama õigusi kärpida või ameti koguni sulgeda, mis jätaks sulidele vihmametsas tegutsemiseks vabad käed. Foto: UESLEI MARCELINO/REUTERS/Scanpix

Suure tõenäosusega saab Jair Bolsonarost juba väga varsti Brasiilia president ning see ei tähenda mitte ainult, et Lõuna-Ameerika võimsaimat riiki asub juhtima paremäärmuslusse kalduv populist, vaid sedagi, et maailma suurimas vihmametsas hakkavad puud langema ennenägematu hooga.

Bolsonaro on lubanud ametisse saades järgida oma suure eeskuju, USA presidendi Donald Trumpi rada ja öelda lahti Pariisi kliimaleppest.

See tähendaks, et 210 miljoni elanikuga riik ei peaks enam püüdma vähendada oma süsihappegaasi heidet, mille suurim allikas pole Brasiilias mitte fossiilsete kütuste põletamine, vaid Amazonase vihmametsa raadamine. Brasiilia on praegu maailmas süsihappegaasi heite poolest kuues, maailma suurimad saastajad on põllumajandus ja naftatootmine.

See pole aga Bolsonarol – kes, muide, on nimetanud Brasiilia keskkonnapoliitikat lämmatavaks – sugugi ainus ettepanek.

Nimekiri on pikk: Brasiilia keskkonnaministeeriumi võiks sulgeda, Amazôniat võiks läbida suur maantee, vihmametsa põliselanike alad tuleks avada kaevandamisele, rahvusvaheliste keskkonnaühenduste, näiteks Greenpeace’i ja WWFi tegevuse peaks Brasiilias keelama, riik võiks teha enam koostööd karjakasvatajate ja põllumeeste eestkõnelejatega.