Keskmaa tuumajõudude leppe päästmine muutub üha ebatõenäolisemaks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa ja Ameerika Ühendriikide konsultatsioonid keskmaa tuumajõudude leppe (INF) üle ei näita edenemise märke. Osapooled jätkavad teineteise süüdistamist ja Ühendriikide poolt seatud tähtaeg leppest lahkumisele jõuab üha lähemale.
USA ja Vene delegatsioonid pidasid vastavalt Ühendriikide abivälisministri Andrea Thompsoni ja Vene asevälisministri Sergei Rjabkovi juhtimisel teisipäeval Genfis INF-leppe üle konsultatsioone. Arutelu lõppedes väljendas Rjabkov pettumust öeldes, et pooled ei suutnud milleski kokku leppida, vahendas uudisteagentuur AFP.
Seejuures keeldusid Ameerika Ühendriigid Venemaa pakkumisest vaadata üle relv, mis Ühendriikide meelest kõnealust tuumalepet rikub.
«Raketisüsteemi nägemine ei anna meile infot selle kohta, kui kaugele see lendab ja kokkuvõttes tuleb öelda, et see rikub tuumalepet,» ütles kõnelustel Ühendriikde esindav Thompson, kelle sõnul ei näita Venemaa üles valmidust tuumalepet täita.
Eile ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Ühendriigid üritavad murda strateegilist tasakaalu tagavaid rahvusvahelise õiguse instrumente.
«Kõik see viib vastastikuse usalduse puudumise süvenemisele, välispoliitilise mõtlemise militariseerimisele,» ütles ta, aga lisas, et Venemaa on valmis jätkama kõnelusi INF-leppe päästmiseks. Ta kutsus Euroopa riike üles selles küsimuses Washingtoni mõjutama.
INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise.
USA ja NATO hinnangul rikub lepingut maismaal baseeruv Vene tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime teha Euroopale tuumarünnak sisuliselt eelhoiatuseta.
4. detsembril hoiatas USA välisminister Mike Pompeo, et Washington lahkub INF-lepingust juhul, kui Venemaa ei naase 60 päeva jooksul selle täitmise juurde, seega hakkab ultimaatumi tähtaeg peagi lähenema.
Vene osapool kõnelustel, asevälisminister Sergei Rjabkov kinnitas teisipäeval, et konsultatsioonid keskendusid Vene tiibraketile 9M729, kuid Washingtoni nõudmised seoses selle raketiga on vastuvõetamatud.
Välisminister Lavrov ütles eile, et Vene pool esitas Genfis konstruktiivsed ettepanekud eesmärgiga teavitada Ühendriike selle raketi omadustest. «Paraku saabusid USA esindajad kohtumisele ettevalmistatud seisukohaga, mis toetus ultimaatumile ja keskendus nõudmisele hävitada USA järelevalve all see rakett ja kogu sellega seotud varustus,» sõnas ta.
Lavrovi sõnul on tegemist USA kangekaelse soovimatusega tunnistada mitme jõukeskmega maailma kujunemist ja püüdega sundida peale oma tahtmine, kasutades selleks majandus- ja kihutustööd.
Venemaa president Vladimir Putin rõhutas eile taaskord, et USA otsusel lahkuda INF-leppest on negatiivsed mõjud.
«On tõsi, et USA püüab relvastuskontrolli valdkonnas lammutada rahvusvaheliste kokkulepete süsteemi, mis on takistanud tal tugevdamast oma sõjalist potentsiaali. Või ta püüab olla nende kokkulepete täitmisel selektiivne ja viia ellu vaid neid, mis vastavad tema huvidele,» ütles Putin väljaannetele Politika ja Večernje Novosti.
Möödunud aasta detsembris tunnistas Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova esmakordselt 9M729 raketisüsteemide olemasolu, aga riigi sõnul ei riku üksi relv INF-lepet.