Kas Venemaa haub plaani Valgevene ründamiseks? (17)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste kuude jooksul on tõsiselt halvenenud suhted Moskva ja Minski vahel ning eksperdid ei pea võimatuks ka Venemaa katset Valgevene okupeerida.
Ukraina väljaandega Unian suhelnud eksperdid tõid välja viis põhjust, millest lähtuvalt võiks Venemaa üritada oma mõjuvõimu Valgevenes suurendada.
Detsembri alguses Euraasia majandusfoorumil aset leidnud kohtumisel tekkis Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Valgevene riigipea Aljaksandr Lukašenka vahel avalik tüli nafta- ja gaasihindade üle. Kuu aja jooksul on konflikt muutunud sedavõrd teravaks, et Lukašenka enda sõnul võib Valgevene iseseisvus ohus olla.
Venemaa on hakanud aktiivsemalt tegutsema 1999. aastal loodud Vene-Valgevene liitriigi loomise lepingu suunas. Leppe kohaselt looksid Venemaa ja Valgevene konföderatsiooni ühise majandusliku-, sõjalise-, tolli-, rahandus- ja õigussüsteemiga. Sisuliselt tähendab see kahe riigi liitmist ning Uniani teatel on nii Venemaa kui Valgevene eksperdid veendunud, et Venemaa on asunud Valgevene hõivamiseks valmistuma.
Surve Ukrainale
Esimese põhjusena on analüütikud välja toonud surve suurendamise Ukrainale. Ukraina ja Valgevene jagavad 975 kilomeetri pikkust piiri ja alates Venemaa agressiooni algusest 2014. aastal, on Ukraina-Vene piir olnud Ukraina relvajõududele nõrgaks kohaks.
Lukašenka on öelnud, et Venemaa väed ei ründa mingil juhul tema territooriumilt Ukrainat. Aga kui Valgevene oleks Venemaa kontrolli all, tekiks juurde pea 1000 kilomeetrit piiri, mida Putin saaks kasutada oma vägede Ukrainasse saatmiseks.
Ukraina eksperdid on Uniani teatel kaitseministeeriumit hoiatanud ja soovitanud neil selliseks stsenaariumiks valmistuda. Ministeerium ei pea aga põhjast tulevat rünnakut tõenäoliseks. Mõned eksperdid on väitnud, et kuna kahe riigi vahel on soine ja rünnakuks ebamugav Polesje piirkond, siis on ebatõenäoline, et Venemaa üritaks sealt kaudu suurt pealetungi korraldada.
Kardetakse aga siiski, et Lukašenka poolt välja kuulutatud sõprus Ukrainaga võib Putini surve tõttu varsti kaduda.
NATO testimine
Teise põhjusena nimetati NATO provotseerimist ja Kaliningradile piiride lähemale nihutamist. Ehkki Valgevenel pole maismaaühendust Kaliningradiga, lahutab neid vaid 100 kilomeetri pikkune Suwalki koridor, mida NATO peab üheks suurimaks ohuallikaks, sest koridori sulgemisega oleks võimalik Eesti, Läti ja Leedu ülejäänud Euroopast ära lõigata.
Eksperdid toovad välja, et Venemaa soovib NATO-le pidevat survet avaldada. «Moskva eesmärgiks on muuta Valgevene nn halliks tsooniks ehk ebastabiilseks territooriumiks, mis kätkeks riske naaberriikidele. Samal ajal soovitakse, et Valgevene oleks ka Venemaa sõjalis-strateegiline baas Euroopa Liidu ja NATO vastu,» ütles Minski strateegiliste uuringute ja välispoliitika uuringute keskuse direktor Arseni Sivitski.
Putini ametikoht
Kolmanda põhjusena nimetati Putini katset presidendina ametis püsida. 2024. aasta valimiste ajal on Putin 72-aastane ega tohi põhiseaduslike piirangute tõttu kolmandaks ametiajaks kandideerida. Kreml otsib aga võimalust Putin seaduslikult ametisse jätta ning üheks variandiks võiks teoreetiliselt olla liitriik, mida ta juhiks.
1999. aastal sõlmitud leppes mainitakse uut põhiseadust ning see võiks Valgevene ajakirjaniku Deniss Lavnikevitši sõnul anda Venemaa presidendile võimaluse nullist alustada. Valgevenet kritiseeritakse Lukašenka autoritaarse valitsemisviisi tõttu, kuid Putini režiim oleks Uniani hinnangul riigile veel hullem.
Territoriaalne laienemine
Neljandaks võimalikuks põhjuseks nimetati soovi territoriaalselt laieneda. See annaks Venemaale võimaluse edendada oma huvisid Euroopas ning survestada ELi. Teisalt oleks seeläbi võimalik suurendada Putini populaarsust. Sama tehti 2014. aastal Ukrainas.
Pole saladuseks, et pensionireformi, majandusprobleemide ja sotsiaalsete hädade tõttu on Putini toetus vähenenud.
Mõjuvõimu kaotamine
Viimase ehk viienda põhjusena nimetab Unian võimalust väljapressimiseks. On võimalik, et loodetakse lihtsalt säilitada oma haaret Valgevene üle. Venemaa võib karta, et naaberriik on nende mõjuvõimu alt vabanemas, näiteks hiljuti hakkasid Valgevene võimud otsima tihedamaid suhteid ELi ja USAga.
Lisaks investeerib Uniani teatel Hiina Valgevenesse suuri summasid, loob ühisprojekte ning annab headel tingimustel laenu.
Venemaa on juba praeguseks propagandamasina Valgevene vastu tööle pannud - levitatakse avalikke ähvardusi ning üritatakse naaberriigi usaldusväärsust vähendada. Vene telekanalid on alustanud juttu Valgevene russofoobidest ning vajadusest kaitsta venekeelset elanikkonda Valgevenes. Sarnaseid väiteid esitati ka 2014. aastal enne Ukraina ründamist.