Lukašenko kaitses Austrias Valgevene inimõigusolukorda

Valgevene president Aleksandr Lukašenko (vasakul) ja Austria president Alexander Van der Bellen teisipäeval Viinis.

FOTO: LISI NIESNER/REUTERS/Scanpix

Valgevene president Aleksandr Lukašenko kaitses teisipäeval Austrias harvaesineval välisvisiidil mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis oma riigi inimõigusolukorda ning välistas referendumi korraldamise surmanuhtluse üle. 

Lukašenko kohtus oma esimesel visiidil mõnda EL-i liikmesriiki viimase kolme aasta jooksul Austria presidendi Alexander Van der Belleni ja endise kantsleri Sebastian Kurziga, kes külastas Valgevenet märtsis. 

Valgevene riigipea sõnul on tema riik kiilutud Ida ja Lääne vahele nagu paar tange. «Sellest hoolimata läheb meil mõnikord väga hästi,» lausus Lukašenko Viinis ühisel pressikonverentsil Van der Belleniga. 

Vastates küsimusele Valgevene inimõigusolukorra kohta, ütles ta: «See on riik, kus saab rahulikult ja turvaliselt lõõgastuda.» 

«Me oleme kasutanud ellujäämiseks eri meetodeid, aga keegi ei saa öelda, et need ei ole olnud demokraatlikud või need on kahjustanud valgevene rahvast,» sõnas Lukašenko. 

Valgevenet on nimetatud Euroopa viimaseks diktatuuriks. Lääneriigid on kehtestanud riigile sanktsioonid inimõiguste rikkumiste ja vabade valimiste puudumise pärast.

Meediavabaduse organisatsioon Piirideta Ajakirjanikud on reastanud Valgevene oma pressivabaduse indeksis 153. kohale ning riik ei kuulu endiselt Euroopa tähtsaimasse inimõigusorganisatsiooni Euroopa Nõukogusse. 

Eelmisel aastal Valgevenet külastanud Van der Bellen ütles, et arutas Lukašenkoga paljusid küsimusi, teiste seas Ukraina kriisi, ja loodab süvendada Austria ja Valgevene suhteid. 

Austria on soovitanud Valgevenel ka kehtestada surmanuhtluse täideviimisele moratoorium. Valgevene on ainus Euroopa riik, kus surmanuhtlus on jätkuvalt kasutusel. 

Lukašenko ütles, et surmanuhtluse tühistamiseks Valgevenes tuleb otsus langetada rahvahääletusel ja 1996. aasta referendumil oli rahvas surmanuhtluse kaotamise vastu. «Kas panna see küsimus (surmanuhtluse kaotamine) täna rahvahääletusele, et saada eitav vastus? Arvan, et ei maksa,» lausus Valgevene riigipea Viinis ajakirjanikele.

Rahvusvahelised vaatlejad on kritiseerinud Valgevenet suutmatuse eest korraldada vabu ja ausaid valimisi. Pühapäeval peetakse riigis parlamendivalimised. 

Lukašenko jaoks on mõne EL-i liikmesriigi külastamine parlamendivalimiste eel diplomaatiline võit, ütles politoloog Artjom Šraibman. 

Van der Bellen, kelle riik ei kuulu NATO-sse ja mis esitleb ennast sageli erapooletu vahendajana maailma suurriikide vahel, ütles, et näeb Valgevene ja EL-i vahel teatud lähenemist. 

Lukašenko sõnul on EL muutumas Valgevene jaoks tähtsaks poliitiliseks ja äripartneriks. 

Lukašenko käib harva Euroopas, kuid viimastel aastatel on Lääs ja Valgevene proovinud suhteid parandada. Samal ajal on Venemaa püüdnud liitu Minskiga veelgi tugevdada.

Valgevene lähedaseim liitlane on Venemaa, kellega neil on nominaalne liitriik. Viimastel kuudel on Moskva survestanud Minski riikide suuremale lõimimisele. Lukašenko on soojemaid suhteid tervitanud, kuid tõrjunud mõtet täielikust ühinemisest.

Lukašenko ütles septembris, et tahab parandada suhteid Washingtoniga ja pidas Minskis haruldasi kõnelusi Valge Maja julgeolekunõuniku John Boltoniga.

2016. aastal külastas Valgevene liider Itaaliat ja Vatikani pärast seda, kui EL tühistas inimõiguste olukorra parendamise julgustamiseks enamiku sanktsioonidest.

Alates sellest on teda korduvalt Euroopasse visiidile kutsutud, kuid seni oli ta sellest keeldunud.

Austria on Venemaa järel Valgevene üks suuremaid välisinvesteeringute allikaid. Kohalik meedia nimetab Austriat Minskile kõige truumaks EL-i riigiks.

Tagasi üles