Suurbritannia astub täna sammu Brexitile lähemale

Copy
Kõigi eelduste kohaselt lahkub Suurbritannia juba jaanuari lõpus Euroopa Liidust, ent Londonis võib siiski näha Brexiti vastu protestivaid inimesi.
Kõigi eelduste kohaselt lahkub Suurbritannia juba jaanuari lõpus Euroopa Liidust, ent Londonis võib siiski näha Brexiti vastu protestivaid inimesi. Foto: Dinendra Haria/Zumapress.com/Scanpix

Pärast aastapikkusi kibedaid vaidlusi kiidavad Briti parlamendi alamkoja saadikud täna tõenäoliselt heaks Euroopa Liiduga (EL) sõlmitud Brexiti-leppe ning avavad sellega tee Ühendkuningriigi blokist lahkumisele 31. jaanuaril.

Parlamendi alamkoda viib täna lõpuni oma arutelu peaminister Boris Johnsoni EL-i lahkumisleppe üle ning tõmbab sellega joone alla erakordsele poliitilise kaose etapile.

Enamik 2016. aasta Brexiti-referendumile järgnenud ajast möödus parlamendisaadikute vaidlustega kuidas, millal ja isegi kas ÜK peaks lõpetama pea pool sajandit kestnud integratsiooni Euroopaga.

Johnsoni seljavõit detsembri parlamendivalimistel pani aga vaidlustele punkti, sest tema konservatiivid said alamkojas piisavalt suure enamuse Brexiti läbisurumiseks.

Parlamendisaadikud andsid EL-ist lahkumise leppele esialgse heakskiidu enne jõule ning valitsus pani üksikasjalikumaks debatiks kõrvale kolm päeva sel nädalal.

Kuid vaid vähesed parlamendisaadikud vaevusid teisipäeval ja kolmapäeval kohale tulema ning valitsus suutis kergesti tõrjuda opositsioonisaadikute katsed leppe teksti muuta.

Vastupidiselt suuremale osale möödunud aastast, mil iga Brexiti-hääletus ähvardas eelmise valitsuse võimult kukutada ja lõpuks seda tegigi, siis leppe heakskiitmine täna on üsna kindel, et lepe kiidetakse heaks. 

Brexiti-leppe peavad veel kinnitama parlamendi ülemkoda ja Euroopa Parlament. Seda on oodata enne 31. jaanuari.

Järgmisena kaubandus 

Kõikide silmad on nüüd järgmisel suurel väljakutsel - Ühendkuningriigi ja EL-i edasise kaubandussuhte kõnelustel.

Brexiti-lepe katab sellised eraldumise vaidlused nagu EL-i kodanike õigused ja Briti maksed EL-i eelarvesse ning kehtestab 11-kuulise üleminekuperioodi, mille vältel asuvad pooled laiemat partnerlust otsima.

EL-i arvates on praegune 31. detsembri tähtaeg liiga lähedal ning blokk andis Londonile võimaluse lisaaega küsida.

Kuid Johnson üleminekuaja pikendamist ei taha. Tema sõnul peab Ühendkuningriik vabanema EL-i reeglitest võimalikult ruttu.

Kolmapäeval enne kõnelusi Johnsoniga ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Londoni ajaliste nõudmiste raamides on kõiges kokku leppimine sisuliselt võimatu.

«Peame seadma prioriteete,» lausus ta kõnes Londoni majandusülikoolis. «Ees seisavad rasked kõnelused,» hoiatas president.

Vastuseks andis Johnsoni kantselei mõista, et London ei saa osalist kaubanduslepet aktsepteerida.

Londonile ei meeldi EL-i kauaaegne seisukoht, mille järgi pole kokku lepitud milleski, enne kui on kokku lepitud kõiges. Selle EL-i seisukoha eesmärk on sulgeda Londonile võimalus valida neid asju, mis talle meeldivad, ütles üks pressiesindaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles