Esmaspäeval oma viimase pressikonverentsi andnud George W. Bush tunnistas kaheksat ametiaastat presidendina kokku võttes, et kuigi vigu tehti, on ta saavutatu üle uhke.
Bush valmistub hommikukohviks Lauraga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bush naaseb tuleval teisipäeval koduosariiki Texasesse, juuksed hallid ja nägu murest krimpsus. Hoolimata praegusest ebapopulaarsusest nii kodus kui ka võõrsil, on ta oma presidendiaja saavutustega enda sõnul rahul.
«Tean, et andsin kaheksa aasta jooksul endast kõik,» ütles Bush. «Ja ma ei müünud oma hinge populaarsuse nimel. Nii et kui ma tagasi koju lähen ja peeglisse vaatan, olen uhke selle üle, mis sealt mulle vastu vaatab.»
62-aastane Bush, kes suhtuvat ajakirjanikesse sama soojalt kui Andres Herkel naljade tegemisse, on viimastel nädalatel USA meediale antud intervjuudes möönnud tehtud vigu ning väljendanud kahetsust sündmuste üle nagu Abu Ghraibi vangiskandaal või massihävitusrelvade puudumine Iraagis. Kui paljude arvates on tegemist ränkade möödalaskmistega, mis põhjustasid asjatut inim- ja rahakaotust, siis Bush nimetab neid pelgalt pettumusteks.
«Ütleme nii, et asjad ei läinud kava kohaselt,» möönis Bush. «Ajalugu vaatab tagasi ja teeb kindlaks, kas oleks võidud midagi paremini teha või tegin vigu mina.»
USA telesatiirik Jon Stewart pööras tähelepanu just riigipea sõnakasutusele. Bush ei liigitanud vigadeks mitte kolossaalseid eksimusi enne ja pärast Iraaki sissetungi, vaid sümboolse tähtsusega sündmusi, nagu liiga vara sildi «Mission accomplished» («Missioon korda saadetud») ülesriputamist 2003. aasta 1. mail USA lennukikandjal, ning liiga uljast sõnakasutust.
Stewarti sõnul on pettumus see, kui sa unustad telesaate lindistamata või kui limonaadipudeli korgi all olev võit on uus limonaadipudel. «Abu Ghraib ei olnud pettumus, see oli seak**p!» ahastas Stewart.
Bush esines ajakirjanike ees 48 minutit ning pressikonverentsil osalenud ajakirjanike sõnul näitas ametist lahkuv president, kui väga on meedias tema vastu suunatud kriitika teda haavanud. Enamiku ajast püüdis Bush nii kohalolijaid kui televiisori vahendusel jälgijaid veenda, et ta ei vääri säärast nimetust.
Oma administratsiooni suurima saavutusena nimetas ta Iraaki lisavägede saatmise poliitika, mis aitas Bushi sõnul kodusõja äärel olevat riiki suhteliselt stabiilseks muuta.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on Bushi tööga rahul pisut vähem kui 30 protsenti ameeriklastest – kaugel ajast 11. septembri terrorirünnakute järel, mil sama reiting küündis 90 protsendini.
Rasked ajad on hoolimata ohtratest puhkustest – presidendiks olles oli ta telekanali CBS statistika kohaselt koguni 77 korda puhkusel – vananeva Bushi välimust märgatavalt muutnud. Juuksed on hõrenenud ja šatääni asemel hallid. Nägu on täis murekortse.
2003. aasta lõpus loobus ta golfi mängimisest, põhjendades seda austusega Iraagis hukkunud sõdurite vanemate vastu. Kunagine aktiivne tervisejooksja on nüüd sunnitud keha vormis hoidma mägijalgrattapedaale sõtkudes, sest põlved ei pidanud sörkimisele vastu.
Mingit logelemist oma elu videvikuaastatel aga Bush ei kavanda. «Ma lihtsalt ei suuda end ette kujutada havai särgis ja suure õlgkübaraga kusagil rannas istumas,» tunnistas ta. «Eriti pärast seda, kui ma joomise maha jätsin.»
Kui Bill Clinton asus pärast Valgest Majast lahkumist mööda maailma reisima, et koguda kõnesid pidades kümneid miljoneid dollareid oma heategevusfondi jaoks ja kohtukulude katteks, siis Bushi plaanid on tagasihoidlikumad. Esimeseks kohustuseks, mille ta 21. jaanuaril ekspresidendina üles ärgates täidab, on valmistada abikaasa Laurale tass hommikukohvi.
Bushid naasevad elama Dallase elitaarses Preston Hollow’ elurajoonis asuvasse eramusse ning Crawfordi linnakeses asuvasse rantšosse. Crawfordis veetis Bush enamiku presidendiajal võetud 490 puhkusepäevast.
Peale selle on tal kavas Dallases avada oma raamatukogu ja Southern Metodist University juurde rajada oma poliitikauuringute keskuse, mis saab nimeks Vabaduse Instituut. 300 miljonit dollarit maksva keskuse projekteerib Bushi alma ma-ter’i Yale’i ülikooli arhitektuurikooli dekaan Robert Stern.
Bushi sõnul ei saa Vabaduse Instituudist «Imelise George Bushi Keskust», vaid see on koht, kuhu teadlased saavad tulla, et mõelda, kirjutada, väidelda ja loenguid pidada.
Ühtlasi on ta lubanud kirjutada memuaarid, milles lahkab oma ametiaastate suursündmusi – sõdu Iraagis ja Afganistanis ning 11. septembri terrorirünnakuid.
USA presidentide elulugusid uuriva ajaloolase Douglas Brinkley sõnul on keerukaim osa ekspresidendi elus just esimesed aastad Valgest Majast lahkumise järel, mil on raske uue rolliga harjuda. «Parim soovitus Bushile oleks nüüd areenilt ära kaduda,» lausus ta Reutersile. «Käes on Obama hetk.»