KOHALIK VAADE ⟩ Leedus jagatakse peavõitu korraga kriisi ja külluse aegadel

  • Poliitikud teevad suuri sõnu, aga ei taha eelarvestrateegiat paika panna.
  • Aega võtavad ära tulevad valimised ja koalitsiooniläbirääkimised.
  • Seniseid süngeid prognoose on korrigeeritud optimistlikumaks, kuid selgust pole.

Kevadised sünged majandusprognoosid ei osutunud tõeks, kui leedulased läksid puhkusteks kogutud raha online-poodides laiaks lööma.

FOTO: Mindaugas Kulbis/AP/Scanix

Igal sügisel puhkeb Leedus kaks lahingut: metsad kubisevad omavahel konkureerivatest seenekorjajatest, samal ajal kui parlament, mille liikmeid tihtipeale pilatakse nende seentega võrdse taibukuse pärast, kiskleb järgmise aasta riigieelarve üle. Sellel aastal on nii seente kui ka eurode saagikus erakordselt suur. Rohkelt puravikke ja eelarve ülejääk pakuvad kiusatusi: mida küll teha kogu selle heaga?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tundub, et kirglikum hobi pakub lihtsamaid lahendusi: tuhanded seenekorjajad saavad valida, kas oma päevasaak müüa, keeta, pruunistada, marineerida või kuivatada. Järgmise aasta eelarve ei ole küll vähem kirglik, ent on tundlikum küsimus, mis vajab suuremat asjatundlikkust, ettevaatlikke kalkulatsioone, poliitilist visiooni ja tahtmist populistlikele üleskutsetele vastu astuda.

Seda tahtmist on tänavu äärmiselt keeruline leida. 11. oktoobril toimuvad parlamendivalimised tähendavad, et paratamatult tahavad poliitikud olla tavapärasest lahkemad ning oma ettepanekuid avalikkuse ees suurelt välja mängida. Kaasa ei aita, et rahapotis on rohkem raha, kui oodati.

Raha ei ole küsimus

Kogu eelarveprotsess on täis vastuolusid.

Esiteks ei ole lahing rahajagamise üle tegelikult veel üldse alanud. Komisjonides küll jageletakse, ent poliitikud on suuresti hõivatud teiste murede lahendamisega. Eelarve kohta tahavad nad teha vaid suuri sõnu, mitte maha istuda ega strateegiat paika panna. See on heade aegade tunnus.

Juba eelmisel aastal hoiatasid paljud eksperdid, et tuleb majanduskriis. Ent toona ei osanud mitte keegi ette näha, kui mõjukaks saab Covid-19 pandeemia kogu maailmas. Tänavu kevadel prognoosis Euroopa Komisjon, et Leedu saab rängalt kannatada ja SKT väheneb 7,9 protsenti. Süngemad ennustused nägid ette isegi kahekohalist kukkumist – must mälestus 2009. aasta kriisist.

«Ida-Euroopa Covid-19 majanduslangus võib sarnaneda postkommunistliku kriisiga,» hoiatas The Economist mais. Tõde oli ennustustest kaugel: Leedu koroonaviiruse piirangutest langes SKT vaid 3,8 protsenti, võrreldes eelmise aasta aprilli-juuni perioodiga. Luminori panga ökonomist Žygimantas Mauricas tõi välja, et kui esialgu oodati 8-protsendilist palgalangust, siis tegelikult sissetulekud kerkisid 8,2 protsenti ja jaekaubandus kasvas 6,8 protsenti. Valeks osutusid ootused, et inimesed hoiavad kokku mustadeks sügispäevadeks. Selle asemel kulutati puhkustele mõeldud raha ostuhulluses ära online-poodides.

Tagasi üles
Back