/nginx/o/2011/06/06/615920t1ha36b.jpg)
Ankara hoiatas Pariisi tagajärgede eest, kui Prantsuse senat kiidab heaks seaduseelnõu, mis võimaldab Osmani impeeriumis toimunud Armeenia genotsiidi eitajat karistada.
Türgi hoiatas Prantsusmaad uute sanktsioonidega
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
23. jaanuar 2012, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa parlamendi ülemkoda hääletab Türgit ärritanud seaduseelnõu üle täna, alamkoda kiitis selle heaks juba mullu detsembris.
Seaduseelnõu jõustumiseks peab selle lisaks senaatoritele heaks kiitma ka president Nicolas Sarkozy, kelle parempoolne erakond UMP eelnõu esitas.
«Me oleme varem kindlaks määranud oma sammud, kui eelnõu lõplikult vastu võetakse. Keegi ei tohiks selles kahelda,» ütles Türgi uudisteagentuurile Anatolia riigi välisminister Ahmed Davutoğlu, kes hoiatas varem Prantsusmaad alaliste sanktsioonidega, vahendas uudisteagentuur AFP.
Seaduseelnõu võimaldab türklaste korraldatud Armeenia genotsiidi eitajat karistada Prantsusmaal ühe-aastase vangistuse ja 45 000 euro suuruse rahatrahviga.
Sarnane eelnõu on olnud Prantsuse parlamendis arutlusel ka varem. 2006. aastal pälvis see küll esindajatekoja heakskiidu, kuid aasta hiljem hääletas senat selle vastu. 2001. aastal tunnistas Prantsusmaa armeenlaste vastu suunatud vägivalla aga genotsiidiiks.
Esindajatekoja 22. detsembri otsusele reageerisid Türgi võimud aga vihaselt ning Ankara otsustas peatada sõjalise ja poliitilise koostöö Prantsusmaaga. Ka kutsus Türgi tagasi riigi suursaadiku Pariisis ning ähvardas uute sanktsioonidega.
Hoolimata Türgi võimude meelepahast ja Prantsuse välisministri Alain Juppé hoiatustest, et tegemist on kasutu ja kahjuliku eelnõuga, millel on tõsised tagajärjed suhetes Türgiga, on hääletusprotsessiga siiski edasi mindud. Seda vaatamata ka senati õiguskomisjoni läinud kolmapäeval langetatud otsusele eelnõu tagasi lükata.
Türgi eitab genotsiidi, väites, et 1915.-1916. aastal Väike-Aasiast tapetud armeenlased olid sõjakaose ohvrid.
Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailmasõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.