Lavrov: Venemaa vajab garantiid, et Ukraina ei ühine NATO-ga (1)
/nginx/o/2021/12/02/14237383t1h3cfb.jpg)
Venemaal on vaja pikaajalisi julgeolekugarantiisid, mis peataksid NATO laienemise itta, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov oma USA ametivennale Antony Blinkenile.
Lavrov ütles Blinkenile, et Moskva tahab juriidiliselt siduvat lepet selle kohta, et Ukraina ei liitu NATO-ga, teatas Venemaa ametlikus avalduses.
Lavrov hoiatas Washingtoni «Ukraina tõmbamise eest Ühendriikide geopoliitilistesse mängudesse», seisis Moskva avalduses.
See «sunniks meid rakendama vastumeetmeid, et taastada sõjalist-strateegilist tasakaalu», ütles avalduse järgi Vene minister.
Venemaal on vaja «pikaajalisi julgeolekugarantiisid oma läänepiiridel», seisis Vene välisministeeriumi avalduses.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) istungil ütles Lavrov: «Aeg on muuta õiged sõnad pikaajalisteks, juriidiliselt siduvateks julgeolekugarantiideks».
Venemaa kavatseb esitada konkreetsed ettepanekud lähitulevikus ning eeldab, et Lääs võtab neid tõsiselt, lisas ta.
Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt rõhutanud, et tahab NATO-lt konkreetset kokkulepet selle kohta, et allianss ei laiene itta.
Kiiev ja Lääne liitlased on väljendanud alates eelmisest kuust muret Vene sõdurite kohalolu suurenemise pärast Ukraina piiride lähistel, milles nähakse plaani tungida talvel Ukrainasse.
Venemaa on eitanud igasugust rünnakukava ja süüdistab NATO-t pingete õhutamises.
Moskva ootab Putini ja Bideni peatset kohtumist
Venemaa loodab lähitulevikus kontakti USA presidendi Joe Bideni ja Vene presidendi Vladimir Putini vahel, teatas Venemaa neljapäeval, mil pinged Ukraina üle on kasvanud.
«Kuupäevas pole kokku lepitud. Kahe liidri graafikute kooskõlastamisega on raskusi, kuid kontakt on väga oluline, meil on probleeme juurde tulnud,» ütles asevälisminister Sergei Rjabkov.
«Kahepoolsetes suhetes, mis kaldumas üha kriisifaasi poole, ei ole mingeid liikumisi. Ei ole teineteisemõistmist selle kohta, kuidas olukorda Euroopas deeskaleerida,» ütles ta Vene uudisteagentuuride vahendusel.
«Olukord Euroopas on väga rahutukstegev,» lisas ta. «On selge, et see oleks üks peamisi aruteluteemasid presidentide tasemel.»
Pinged on püsinud kõrgel hoolimata sellest, et Putini ja Bideni juunis toimunud tippkohtumise järel on kontaktid kahe riigi vahel sagenenud.
Lisaks Ukraina konfliktile on riigid tülis ka küberrünnakute ja saatkondade töö üle.