Kõnelused Ukraina kriisi üle jätkuvad NATO-s
USA briifis täna NATO-Vene nõukogu istungi eel oma liitlasi, samal ajal kui Kiiev nõudis rahvusvahelise tippkohtumise korraldamist.
Washingtoni ja Moskva saadikud pidasid esmaspäeval Genfis läbirääkimisi seoses Vene vägede koondumisega Ukraina piirile ja Moskva nõutud ulatuslike järeleandmistega.
Kõnelused jätkuvad kolmapäeval, kui Brüsselis kohtuvad NATO liikmesriikide ja Venemaa diplomaadid.
Neljapäeval koguneb Viini Ukraina probleemi arutama Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) alaline nõukogu.
Ühendriigid loodavad, et Venemaa sissetung Ukrainasse suudetakse diplomaatia teel ära hoida Venemaale erilisi järeleandmisi tegemata.
Washingtoni liitlased Euroopas ei taha seejuures kõnelustel kõrvale jääda, kuivõrd Kremli nõudmised puudutavad NATO külma sõja järgset laienemist Ida-Euroopasse, mida Venemaa peab enda mõjusfääriks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kordas teisipäeval oma nõudmist, et Saksamaa ja Prantsusmaa ühineks uue rahvusvahelise tippkohtumisega Moskva ja Kiievi vahel konflikti lõpetamiseks.
USA asevälisminister Wendy Sherman oli samal ajal NATO peakorteris viimas kõnelustega kurssi Ühendriikide liitlasi Euroopas.
Sherman viis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi kurssi esmaspäevaste kõnelustega ning kohtus NATO suursaadikutega.
«Ühendriigid on pühendunud oma liitlaste ja partneriga ühes rütmis töötamisele, et ärgitada deeskaleerimisele ja reageerida Venemaa põhjustatud julgeolekukriisile,» säutsus ta Twitteris.
Kohtumisel Stoltenbergiga kinnitas Sherman, et «NATO lähenemine Venemaale on ühtne, tasakaalustades heidutust dialoogiga» ja rõhutas, et toetus Ukrainale on vankumatu.
Säutsus, mis oli suunatud Ukraina asevälisminister Emine Cepparile, kinnitas ta Kiievile, et liitlased «ei tee otsused Ukraina kohta Ukrainata».
Esmaspäevased läbirääkimised Genfis kestsid üle seitsme tunni ning Vene ja USA ametnikud leppisid kokku dialoogi jätkamises, ehkki läbimurdeni ei jõutud.
Dialoog jätkub kolmapäeval, kui 30 NATO riigi suursaadikud kohtuvad Brüsselis Venemaa saadikutega.
Venemaad esindab kohtumisel asevälisminister Aleksandr Gruško, kes on kirjeldanud seda Vene-NATO suhete tõehetkena.
Moskva nõuab Washingtonilt ja tema liitlaselt ulatuslikke julgeolekutagatisi, sealhulgas kinnitust, et Ukrainat ei võeta kunagi NATO-sse.
Liitlasriigid on rõhutanud, et alliansi liikmesus on suveräänsete riikide endi otsustada ja avatud uste poliitika jääb püsima.
Moskvat on seejuures ähvardatud enneolematute majandus- ja finantssanktsioonidega, kui vägede koondumine Ukraina piirile ja juba okupeeritud Krimmi pöördub invasiooniks.
«Meie ootused on täiesti realistlikud ja me loodame, et tuleb tõsine, sügav vestlus,» ütles Gruško esmaspäevaste kõneluste järel enne Brüsselisse siirdumist.
Tema sõnul nõuab Venemaa, et allianss annaks Moskva nõudmistele põhjaliku vastuse.
«Me nõuame konkreetset, sisulist, üksikasjalikku reaktsiooni Venemaa garantiisid puudutavale leppemustandile,» lisas ta.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et esmaspäevased kõnelused olid positiivsed, kuid tulemustest on vara rääkida.
Shermani sõnul pole Venemaa pakkunud mingisugust tõestust, et ta ei plaani invasiooni, ega selgitust, miks on Ukraina piirile viidud 100 000 sõdurit.
Ta rõhutas ka, et osa Venemaa nõudmisi ei tule kõne allagi, sealhulgas NATO ittalaienemise keelamine.