IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Vene väed kärbivad oma eesmärke ja ehk keskenduvad peagi hoopis kaitsele (1)
19. mai 2022, 09:58
/nginx/o/2022/05/19/14560294t1h2c39.jpg)
Väikesed edusammud Harkivis, jätkuv surve Izjumi suunast ning arengud Severodonetski piirkonnas annavad aimu Vene okupantide muutuvatest eesmärkidest ja kärbitud plaanidest, arutleb Igor Taro oma Facebookis avaldatud sõjablogis eilset päeva kokku võttes.
Võimalik, et Donbassi pealetungi ebaõnnestumise järel on langenud põhimõtteline otsus asuda kõikjal kaitsesse, välja arvatud Luhanski oblastis, mille osas hellitatakse lootust okupeerida see täielikult.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel - ründajaid 28300 (+400), tanke 1251 (+16), soomukeid 3043 (+34), suurtükke 586 (+8), raketiheitjaid 199 (+1), õhutõrjesüsteeme 91 (+1), lennukeid 202 (+1), helikoptereid 167, droone 441 (+5).
Eelneval päeval oli üsna mitmeid pealetungikatseid Vene okupantide poolt, sealhulgas aktiivne rünnak Slovjanski suunal Izjumi poolt, kus jäeti paremtiib Dovgenke küla poolt täiesti kaitseta. Sealt ka need viimaste päevade keskmisest suuremad numbrid nii elavjõu kui tehnika ringmajandusse saatmisel.
1) Venemaalt on jätkatud Sumõ ja Tšernihivi oblastites piiriäärsete asulate tulistamist ja kaudtulelööke. Peamiselt on kasutusel miinipildujad, kuulipildujad ning automaat-granaadiheitjad. Kõige pikem oli miinipildujatuli Sumõ oblastis, mis kestis koguni tund aega. Selle positsioonisõja eesmärgiks on hoida põhjaoblastites kinni Ukraina kaitseväe üksusi, et nad ei saaks tegeleda okupantide väljasurumisega Ukraina territooriumilt.
2) Harkivi linn sai taas mõned raketilöögid, kuigi vahepeal juba tundus, et rahumeelne elu saab vaikselt taastuma hakata - isegi bussid pandi käima ja tehakse ettevalmistusi metroo käivitamiseks. Need olid siiski üksikud intsidendid ja Vene okupantide väljasurumisega Harkivi ümbrusest on linna julgeolekuolukord tunduvalt paranenud.
Ukraina vägi vabastas Belgorodi maantee serval Harkivist põhjas asuva Dementijõvka küla, millest piirini on 12 kilomeetrit. Mingisugune areng, arvatavasti just sealkandis, oligi oodatud, kuigi ehk mõnevõrra suurejoonelisem.
Võimalik, et põhjuseks on Vene okupatsiooniüksuste vastupanud ja ründed äsja vabastatud Ternova külale, mis on täpselt Venemaa piiri ääres. Arenguid ida suunal ja Siverski Donetsi jõest edasi arutatakse kurilka-juttude tasemel ning märkimisväärse ja kindlama edu korral oleks Ukraina peastaap seda ilmselt kinnitanud.
3) Izjumi operatiivsuunal on viimastel päevadel kujunenud välja kindel koridor - see on otsetee Izjumi poolt Slovjanskisse maateed pidi - Vene okupandid on proovinud sealtkaudu rünnata, enam mitte Barvinkove kaudu ringiga.
Samas on neile pinnuks silmas Dovgenke küla, mis asub kõrgendikul ja võimaldab seda ründavat jõudu üsna edukalt kärpida, nagu näitab eelneva päeva statistika. Seega on okupandid nüüd korduvalt üritanud vallutada Dovgenket, kuid siiani ei paista see neil õnnestunud olevat.
Kupjanski kandis lasti lennuk alla. Ilmselt küll Ukraina õhutõrje lasi ta alla kusagil rinde lähedal, kuid kukkus see arvatavasti sügavas okupantide tagalas.
4) Eile mainitud Vene okupantide edasijõudmine Lõmani pealetungi suunal leidis tänaseks kinnitust - Šandriholove juurest on okupandid suutnud liikuda lõunasse Drobõštševe peale. Seega on Ukraina väed veel Lõmanis ja mingil määral ka Aleksandrovkas loode pool.
Varasemalt on kirjutatud Vene okupantide aktiivsest kaevumisest teistes piirkondades, mis viitab ettevalmistustele kaitselahinguteks. Sellisel juhul omandab pealetung Lõmanis ja selle ümbruses hoopis teise tähenduse kui vahetu ohu tekitamine Slovjanski linnale.
Kui venelased soovivad lähiajal kaitsesse jääda, tahaksid nad rinnet suruda võimalikult looduslike takistuste pidi - ehk antud juhul vastu Donetsi jõge, et ukrainlastel poleks soodsat sillapead vastupealetungi alustamiseks. Sellisel juhul puudub neil ehk suurem ambitsioon minna üle jõe, kuid ka ukrainlastel puudub huvi neid sinna jõeni lasta.
Kui osutub tõeks, et lahinguid on hakanud planeerima Putin isiklikult ning tema poliitilised nõunikud, siis jätkub mõttetu ressursi sõjaahju loopimine veel pikalt.
5) See kaitsesse jäämise jutt ei puuduta siiski Luhanski oblastit, kus arendadakse aktiivselt pealetungitegevust Popasna poolt Katerinovkale ja varem Komõšuvahale ja Nižne suunast Toškovka peale. Ukraina andmetel on Popasna sektori tarvis Luhanski oblastisse koondatud 15 helikopterit, mida kavatsetakse kasutada rünnakul.
Eelneval päeval seal omavolitsenud Vene Su-35 lennukid jätsid mulje, et õhukaitse antud sektoris pole kõige tugevam. Helikoptereid on siiski mõnevõrra lihtsam alla lasta kui lennukeid ja nende kasutamisest on Vene okupandid pikalt hoidunud. Samas pole kunagi hilja seda viga parandada ja proovida tasandada statistilist vahet lennukite ja helikopterite kaotuste vahel.
Võib arvata, et surve selles piirkonnas jätkub ja võib-olla isegi tugevneb. Kui mujal on Vene väejuhatuse territoriaalambitsioonid oluliselt kärbitud, siis Popasna-Lõman-Severordonetski kolmnurgas soovitakse ilmselgelt praegu edu saavutada, et hõivata kogu allesjäänud Luhanski oblast.
Mujalt kui Popasna piirkonnast see ilmselt ei õnnestu, sest Bilohorvika fiasko ja Severodonetski vahetus läheduses toimunud sündmused on ilmselt selgitanud nende ettevõtmiste perspektiivitust. Kui osutub tõeks, et lahinguid on hakanud planeerima Putin isiklikult ning tema poliitilised nõunikud, siis jätkub mõttetu ressursi sõjaahju loopimine veel pikalt.
6) Donbassi rindel on intensiivne kaudtuli rindeasulatele. Vene okupantide põhijõupingutuse suunad on Avdiivka ja Marjinka suunad. Avdiivka piirkonnas on pärast Verhnetoretski hõivamist Vene väed üritanud vallutada ka lähedalasuvaid külasid, kuid see pole õnnestunud.
Marjinka-Kurahhovo suunalised tegevused arenesid pigem lõuna pool. Vigledari juures püüdsid okupandid võita Peremoha asulat, kuid kuna asula nimi tähendab tõlkes võitu, siis see ei alistunud.
7) Zaporižžja rindel on küll suurte muutusteta, kuid päeva jooksul ilmunud teated toetavad hüpoteesi, et Vene väed sooviksid praeguseid vallutusi kuidagi fikseerida ning seejärel kuulutada kõik okupeeritud alad enda omaks, koos kogu vilja, traktorite ja Euroopa suurima tuumaelektrijaamaga.
Vene okupandid püüavad käituda nii, et nagu nad oleks sinna tulnud pikaks ajaks ja fantaseerivad juba sel teemal, kuidas Venemaa pakub Zaporižžja elektrijaama toodangut Ukrainal osta.
Melitopolis on väidetavalt aktiviseerunud partisanid. Raudteel on õhku lastud Vene «soomusrong» ning Melitopolis okupantide staabis kostisid sellised paugud, nagu oleks keegi lõhanud paar granaati ning järgnes automaadivalang.
8) Hersoni oblastis on Ukraina võimude teatel suudetud hävitada kaks laskemoonaladu - üks oblasti keskel ja teine Hersoni linna külje all. Hersoni kohta on kirjutatud sama, mis Zaporižžja - okupandid kaevuvad intensiivselt ning valmistavad oma positsioone kaitseks. Ju pole enam võhma edasi rünnata ja kardetakse Ukraina vastupealetunge. Mõkolajivi linn sai taas tulelööke.
Putin teinud kõik, et vähendada Vene rolli globaalsel tasemel millegi otsustamiseks.
9) Odessa pihta on lennutatud taas tiibrakette, kuid väidetavalt pole need tsiviilsektorile tõsisemat kahju teinud, kõik on elus. Tiibraketid tulid Musta mere poolt ja viimastel andmetel peaks Vene okupandid olema merel väljas nelja raketikandjaga, mis suudavad korraga välja tulistada 24 raketti. Lisaks olevat valmis pandud 7 dessantlaeva. Seega dessandi teema Odessa piirkonnas pole täiesti välistatud, kuigi ohtu hinnatakse ebatõenäoliseks. Dnestri ja Transinistria osas arengud puuduvad.
Kanada tunnistas Krimmi tatarlaste deporteerimise genotsiidiks. Ukraina käib usin kohanimede ja tähiste muutmine. Saavutatud tulemuste mõttes on Putin teinud kõik, et vähendada Vene rolli globaalsel tasemel millegi otsustamiseks ning kummalisel kombel ka nende ajaloolist rolli misiganes sündmustes ja protsessides.
Ukraina vastu toime pandud kallaletung sunnib paljusid riike ümber hindama ajaloosündmusi sealhulgas monumentide tähendust. Huvitav, kas see oli samuti Putini strateegilise plaani osa?