Mägi-Karabahhis avaldati meelt ainsa maismaaühenduse blokaadi vastu
Aserbaidžaanis Mägi-Karabahhi suurimas linnas Stepanakertis kogunesid pühapäeval tuhanded inimesed, et avaldada meelt ainsa Armeeniasse viiva maismaaühenduse blokeerimise vastu, ütles AFP ajakirjanik sündmuskohalt.
Stepanakerti Taassünniväljak oli täis protestijaid, rahvamassi kohal lehvimas tohutu Armeenia lipp.
Armeenia ja Aserbaidžaan, mis 2020. aasta sügisel pidasid maha kuuenädalase sõja, on hiljuti vaielnud Latšini pärast.
Aserbaidžaani aktivistid on pea kaks nädalat blokeerinud Latšini koridori, ainsat maismaariba, mis ühendab Karabahhi Armeeniaga. Aktivistid avaldavad meelt väidetava ebaseadusliku kaevandamise vastu.
Jerevan on süüdistanud Bakuud meeleavalduste organiseerimises ning humanitaarkriisi põhjustamises mägises enklaavis.
Armeenia väitel pole Vene rahuvalvajad suutnud blokaadi ennetada.
Vene välisminister Sergei Lavrov ütles reedel Moskvas, et Vene rahuvalvajad olevat täitnud oma ülesandeid väga keerulistes tingimustes.
Armeenia parlament on öelnud, et Karabahh kannatab toidu, ravimite ja kütuse nappuse käes koridori sulgemise tõttu.
Aserbaidžaani sõnul ei ole mingit blokaadi ning et tsiviilelanike autod võivad vabalt liikuda Karabahhi vahet.
«See on ainus maantee, mis ühendab Artsahhi (Mägi-Karabahhi) ülejäänud maailmaga. Mitte ainult Armeeniaga, me jõuame kogu ülejäänud maailma läbi Armeenia,» ütles 70-aastane Stepanakerti elanik Donara Gabrieljan AFP-le laupäeval.
Armeenia ja Aserbaidžaan pidasid 2020. aasta augustis Mägi-Karabahhis maha kuus nädalat kestnud sõja, mis nõudis üle 6500 inimelu ja lõppes Venemaa vahendatud rahuga. Selle raames loobus Armeenia aladest, mis olid Jerevani kontrolli all olnud aastakümneid.
Moskva on saatnud rahuvalvajad Karabahhi piirkondadesse, mis on Armeenia separatistide kontrolli all, sealjuures Latšini koridori.
Nõukogude Liidu lagunemisel 1991. aastal lõid armeenia separatistid Mägi-Karabahhis Aserbaidžaanist lahku. Järgnenud konflikt nõudis umbes 30 000 inimelu.