Galerii ⟩ Suri Vene opositsioonitegelane Aleksei Navalnõi (58)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
16. veebruar 2024, 13:35
Uuendatud 16. veebruar 2024, 16:31
Venemaa opositsioonitegelane Aleksei Navalnõi suri vanglas, teatas Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna föderaalne karistusosakond.
Teates märgitakse, et 47-aastane Navalnõi haigestus täna karistusosakonnas nr 3 pärast jalutuskäiku. Navalnõi kaotas peaaegu kohe teadvuse, teatas osakond.
Tema juurde saadeti meditsiinitöötajad ja kutsuti ka kiirabibrigaad. Arstid tegid kõik vajalikud elustamismeetmed, mis ei andnud positiivseid tulemusi, seisis teates.
Vene meedia väitel jõudsid kiirabimeedikud Labõtnangi linna haiglast vähem kui seitsme minutiga Navalnõi karistuskolooniasse ja veetsid üle poole tunni teda elustada üritades.
Sõltumatu väljaande Novaja Gazeta ajakirjanikud aga märkisid, et Labõtnangist karistuskolooniasse on 35 kilomeetrit, mis tõstatab ilmseid küsimusi ametlike väidete kohta.
Kremli kõneisik Dmitri Peskov kinnitas Navalnõi surma. «Niipalju, kui meile on teada, korraldab vanglateenistus reeglitekohast kontrolli ja selgitab juhtunut,» väitis Peskov ajakirjanikele. Küsimusele, kas tegu võis olla trombiga, vastas Peskov: «Ma ei tea. Meedikud peavad selle välja selgitama.»
/nginx/o/2013/07/23/1914534t1hbaae.jpg)
«Jamali-Neenetsi ringkonna föderaalne karistusosakond levitab uudist Aleksei Navalnõi surma kohta karistusosakonnas 3. Meil ei ole sellele veel kinnitust. Aleksei advokaat lendab praegu Harpi. Niipea, kui meil on teavet, anname selle teile edasi,» teatas ühismeedias Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš.
Väidetavalt viimased kaadrid täna surnud Aleksei Navalnõist ilmusid eile, kui ta viibis karistuskolooniast videosilla teel kohtuistungil. Videokaadreid jagas kõigepealt Venemaa opositsiooniline väljaanne SOTA.vision.
Navalnõi ema Ljudmila sõnul nägi ta poega viimati 12. veebruaril, mil ta külastas karistuskolooniat. Ljudmila ütles Novaja Gazetale, et Navalnõi oli toona elus, tervise juures ja rõõmus.
/nginx/o/2017/04/27/6598521t1hca4b.jpg)
Navalnõi Saksa advokaat Nikolaos Gazeas ütles väljaandele Koelner Stadt-Anzeiger, et teade Navalnõi surmast tuli talle jahmatusena pärast tema nägemist eile videos üle kantud kohtukuulamisel.
«Ta jättis terve ja tugeva mulje nagu tavaliselt,» lausus Gazeas. Advokaat lisas, et tema Vene kolleeg oli külastanud Navalnõid kolmapäeval.
/nginx/o/2020/08/22/13292064t1h0340.jpg)
Aleksei Navalnõi (sündinud 4. juuni 1976) oli Venemaa opositsiooniliider ja korruptsioonivastane aktivist.
Ta korraldas mitmeid valitsusvastaseid meeleavaldusi ja kandideeris 2018. aastal Vladimir Putini vastu Venemaa presidendiks. Venemaa Föderatsiooni keskvalimiskomisjon jättis toona Navalnõi kandituuri registreerimata, kuna Navalnõil oli kehtiv kohtulik karistus.
Ajapikku kujunes temast Vene opositsiooni liider. 2020. aastal püüdsid Vene võimud teda novitšoki närvimürgiga tappa, kuid õigeaegse arstiabi tõttu Saksamaal õnnestus tal paraneda.
Pärast kodumaale naasmist 2021. aasta jaanuaris, vahistasid võimud Kremli peamise kriitiku ning ta istus vahi all sellest ajast saadik.
Läti president Edgars Rinkēvičs oli üks esimesi riigijuhte, kes avaldas Navalnõi lähedastele kaastunnet. «Mida iganes te mõtlete Alekseist [Navalnõist] kui poliitikust, siis Kreml mõrvas ta jõhkralt. See on fakt ja see on midagi, mida peaks teadma Venemaa praeguse režiimi tegelikust olemusest. Minu kaastunne perekonnale ja sõpradele,» märkis Läti riigipea.
/nginx/o/2021/01/18/13581711t1hae70.jpg)
Vene politsei pidas opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi 18. jaanuaril 2021 kohe pärast Moskva Šeremetjevo lennuväljal maandumist passikontrollis kinni. Venemaa föderaalne vanglaamet FSIN kinnitas oma avalduses toona, et võttis Navalnõi kinni 2014. aasta tingimisi karistuse katseaja nõuete korduva rikkumise pärast.
Kuu hiljem mõistis Vene kohus tingimisi määratud karistuse reeglite rikkumise eest kaheks ja pooleks aastaks vangi: Navalnõi ei käinud end näitamas kriminaalhooldajale.
Väidetav rikkumine toimus aga ajal, mil Navalnõi taastus Berliinis Vene võimude rünnakust närvimürgiga Novitšok. Navalnõi veetis Berliini Charité haiglas ühe kuu, sellest kaks nädalat oli ta kunstlikus koomas.
/nginx/o/2021/01/18/13583345t1h4fae.jpg)
Sellega aga Navalnõi süüdimõistmised ei lõppenud. Kremli kriitiku mõistis Vene kohus 2022. aasta märtsis pettuses süüdistatuna veel üheksaks aastaks vangi ja möödunud aasta augustis pikendas kohus tema karistust «ekstremismi» eest 19 aastani. Navalnõi advokaatide hinnangul oleks ta vanglast vabanenud 2038. aastal.
Vene opositsioonijuht Navalnõi viidi detsembris Moskvast umbes 250 kilomeetri kaugusel Vladimir oblastis asuvast IK-6 vanglast IK-3 vanglakolooniasse Harpi asulas Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas. Harpi asula, kus elab umbes 5000 inimest, paikneb polaarjoonest ülalpool. See on üks kõige põhjapoolsemaid ja kaugemaid kolooniaid Venemaal.
«Seal on karmid tingimused, erirežiim ja väga vähe kontakti välismaailmaga,» märkis toona Navalnõi korruptsioonivastast sihtasutust juhtiv Ivan Ždanov.
/nginx/o/2021/01/23/13591357t1hf66e.jpg)