Zelenskõi: õiglase rahu sisus peab kokku leppima rahvusvaheline üldsus (1)
/nginx/o/2024/04/12/15997583t1he7ec.png)
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas laupäeval, et esitab Moskvale rahuettepaneku, kui rahvusvahelise kogukonnaga õiglase rahu sisus kokkuleppeni jõutakse.
«Me peame koos otsustama, mida õiglane rahu maailma jaoks tähendab ja kuidas seda kestval viisil saavutada,» ütles Zelenskõi Šveitsis peetaval rahutippkohtumisel. «Seejärel edastatakse see Venemaa esindajatele.»
Ta avaldas lootust, et tippkohtumisel, millel osaleb üle 90 riigi, kuid mitte Venemaa, luuakse alus sellisele rahule.
Zelenskõi ei öelnud, kas ta on valmis otse läbi rääkima Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, kes esitas tippkohtumise eelõhtul oma tingimused konflikti lõpetamiseks.
Ka kohtumist võõrustava Šveitsi sõnul on eesmärk saada kunagi tulevikus mõlemad sõjapooled läbirääkimiste laua taha. Venemaa seevastu on teatanud, et ei pea Šveitsi neutraalseks.
Šveitsi president Viola Amherd rõhutas oma kõnes uute kohtumiste vajadust.
«Me ei suuda siin Bürgenstockis otsustada ega läbi rääkida rahu üle, kuid loodame innustada protsessi õiglase ja püsiva rahu poole. Loodame, et suudame selles suunas konkreetseid samme astuda,» lausus Amherd.
«Saame ette valmistada pinnase otsekõnelusteks sõdivate poolte vahel. Sellepärast me siin olemegi,» jätkas ta.
Ka Soomet esindanud president Alexander Stubb tuletas meelde, et tegemist on eelkohtumisega.
«Kuid kui rahust ei räägita, ei saavutata seda kunagi,» ütles ta.
Soome meediaga rääkides ütles Stubb ka, et peab Hiina rolli konflikti lahendamisel väga keskseks ning loodab, et see püüab Putinit veenda sõda lõpetama.
Samuti lükkas Stubb tagasi Venemaa niinimetatud rahualgatuse ja tuletas meelde, et agressioonisõja algatajal ja rahvusvahelise õiguse rikkujal ei ole volitusi määrata, milliste vahenditega rahu luuakse.
Putin nõudis reedel, et Ukraina viiks oma väed riigi lõuna- ja idaosast välja ning loobuks ambitsioonidest ühineda NATOga – Zelenskõi tõrjus need tingimused kiiresti.
«Ta ei kutsu üles läbi rääkima, ta ärgitab alistuma,» kommenteeris USA asepresident Kamala Harris kohtumisel Putini nõudmisi.
Lääne liidrid lubasid üksmeelselt toetada Ukrainat ja rõhutasid vajadust leppida kokku Kiievi tingimustel.
Saksa kantsler Olaf Scholz ütles, et relvarahu ilma tõsiste läbirääkimisteta püsiva rahu saavutamise teekaardi üle [---] legitimeeriks Venemaa ebaseadusliku maade hõivamise.
Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen rõhutas, et konflikti külmutamine Ukraina maad okupeerivate võõrvägedega ei ole lahendus.
«Tegelikult on see tulevaste agressioonisõdade retsept,» hoiatas ta.
Kuid mõned riigid väljaspool Ukraina traditsioonilist partnerite ringi rõhutasid vajadust anda Venemaale sõnaõigus ja kritiseerisid mõningaid Moskvale suunatud lääne sanktsioone.
«Kiiev peaks olema valmis keeruliseks kompromissiks, kui soovib konflikti lõpetada,» ütles Saudi Araabia välisminister Faisal bin Farhan Al-Saud.
Ja Keenia president William Ruto sarjas hiljutist G7 kokkulepet, millega pakuti Ukrainale 50 miljardi dollari suurust laenu, mille tagatiseks on külmutatud Venemaa varadest saadav kasum.
«Vene varade ühepoolne omastamine on sama ebaseaduslik,» ütles Ruto oma avakõnes pärast seda, kui oli nimetanud Venemaa invasiooni kohutavaks tapatalgute ja laastamise spektaakliks.