/nginx/o/2012/09/18/1325700t1h2ad2.jpg)
Süüria armee katsetas keemiarelvasüsteemi, tulistades riigi loodeosas kõrbepolügoonil mürsukesti, kirjutas eile Saksa ajakiri Der Spiegel viitega «tunnistajatele».
Der Spiegel: Süüria armee katsetas keemiarelvasüsteemi
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
18. september 2012, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tankid ja lennuk tulistasid välja viis või kuus tühja mürsukesta, mis olid mõeldud keemiarelva kohaletoimetamiseks Diraihami polügoonil kõrbes, Khanasiri küla lähistel» Aleppo linnast idas, kirjutas väljaanne.
Safira uuringute keskust peetakse Süüria suurimaks keemiarelvade katsepolügooniks. Ametlikult kasutatakse polügooni kohta nimetust «teaduslike uuringute keskus».
Tunnistajate kohaselt toodi polügoonile katsetuse ajaks ka Iraani ohvitserid, arvatavalt islamivabariigi eliitväeüksusest Revolutsioonikaart.
Väidetavalt töötavad üha laienevas ja tarastatud kompleksis Iraani ja Põhja-Korea teadlased. Lääne luureagentuuride andmetel toodetakse seal keemiarelvi nagu närvimürk sariin ja ipriit ehk sinepigaas.
Prantsuse president François Hollande hoiatas augustis, et kui Süüria režiim kasutab keemiarelva oma rahva vastu, siis see on seaduslik alus võõrvägede sissetungiks.
Washington arvestab samuti rea õudusstsenaariumitega, mis võivad tõeks muutuda, kui kodusõda Süürias ägeneb ja Damaskuse režiim võib kaotada kontrolli oma keemiarelvade arsenali üle.
Süüria keemiarelvade varud, millele pandi alus 1970. aastatel, on Lähis-Ida suurimad, kuid täpne hulk on analüütikute sõnul ebaselge.
Damaskus on öelnud, et võib kasutada keemiarelva, kui neid ründavad võõrväed, ent välistas oma rahva vastu kasutamise.