ÜRO Julgeolekunõukogu nõustus eile Mali võimude vastavasisulise abipalvega ja andis Lääne-Aafrika riikidele loa sõjaliseks sekkumiseks riigi põhjaosas, mille on vallutanud islamiäärmuslased.
ÜRO andis loa sõjaliseks sekkumiseks Põhja-Malis
13. oktoober 2012, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julgeolekunõukogu luba eeldab, et operatsiooni täpne plaan valmib tähtajaks.
ÜRO otsuses märgitakse, et sõjalise operatsiooni üksikasjaline plaan peab valmima 45 päeva jooksul.
Euroopa Liit kaalub samuti võimalusi, kuidas aidata Mali armeel tõrjuda välja islamiäärmuslased, kes riigi põhjaosa kontrollivad, ütlesid ELi ametnikud ja diplomaadid üleeile AFP-le.
Põhja-Mali elanikud kurdavad islamistide omavoli ja metsikuste üle.
«Olukord Sahelis ei ole eriti hea,» ütles anonüümsust palunud kõrge ELi ametnik. «Kui me midagi ette ei võta, läheb see ainult hullemaks.»
Prantsusmaa kutsub rahvusvahelist kogukonda sõjaliselt sekkuma, et Mali põhjaosa taas valitsuse kontrolli alla viia. EL kaalub võimalusi, mille seas on instruktorite saatmine, et nad Mali armee ründevalmis olekusse viiksid.
Enne esmaspäeval Luxembourg'is toimuvat ELi välisministrite kohtumist ringlevad erinevad ideed ning ametnikud loodavad, et enne viis päeva hiljem Bamakos toimuvat kohtumist suudetakse üksmeel leida.
Teine asjaga kursis olev diplomaat ütles, et kõige tõenäolisem ettepanek on saata 150-liikmeline instruktorite üksus Mali armeed välja õpetama. Mitme allika sõnul on ELis Mali abistamisele laialdane toetus.
Mali islamistid hoiatasid sel kuul internetti postitatud videos Prantsusmaad, Ühendriike ja maailmaorganisatsiooni sõjalise sekkumise eest riigi põhjaosas.
Mauritaania uudisteagentuuri Sahara Media vahendusel levinud filmilõigus ähvardas musta turbanit kandev ja püssi käes hoidev Islami Maghrebi Al-Qaeda (AQIM) võitleja, et liitlasvägede sissetung toob kaasa humanitaarkatastroofi ja õhutab rahvast vaid ägedamale vastupanule.
Põhja-Mali elanikud aga kurdavad hoopis islamistide omavoli ja metsikuste üle ega kipu usufanaatikuid toetama.
«Gaos valitseb meie jaoks praegu tõeline põrgu. Nad lõikavad otsast käsi ja jalgu. Mitte keegi ei ole vaba,» ütles Gao noorteühenduse liige Sorry Maiga Bamakos korraldatud konverentsil. Gao on üks kolmest islamistide võimu alla langenud Põhja-Mali linnast Timbuktu ja Kidali kõrval.
Üks piirkonnas elav mosleminaine tunnistas samuti, et olukord on hull: «Ma olen moslem ja nüüdsest tuleb meil loori kanda. Ma ei mõista, Mali on ilmalik riik.»
Äärmuslased on hävitanud ühtlasi mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi, mis nende hinnangul solvavad islamiusku. Ansar Dine rühmituse äärmuslased alustasid Timbuktu linna kultuuriväärtuste hävitamist 1. juulil, varsti pärast seda, kui UNESCO kandis need maailmapärandi ohustatud objektide nimekirja. Ajalooväärtuste hävitamine on pärast seda innukalt jätkunud.
Inimõigusorganisatsioon Amnesty International teatas mais, et neile laekunud teabe kohaselt leiavad vallutatud Mali põhjaosas aset räiged inimõigusrikkumised, vägistamised, omakohus, inimröövid, mõrvad ja lapssõdurite sunniviisiline värbamine. Organisatsiooni hinnangul on tegemist täieliku kaosega ja kõige kohutavama olukorraga Malis viimase poole sajandi jooksul.
Mali põhjaosa hiigelterritooriumi vallutasid pärast sõjalist riigipööret Bamakos kolm Al-Qaedaga seotud äärmuslikku islamirühmitust, kes on asunud kehtestama rangeid šariaadiseadusi. Mali valitsus on palunud ala tagasivallutamiseks ÜRO Julgeolekunõukogult mandaati Lääne-Aafrika riikide ühenduse (ECOWAS) vägedele.
Ühendriikide Euroopa ja Euraasia asjade abivälisminister Philip Gordon kinnitas, et USA toetab Prantsusmaad, kui viimane peaks sekkuma sõjaliselt sündmustesse oma endises koloonias Malis. «Kui Prantsusmaa otsustab sõjalise sekkumise kasuks, võib ta arvestada Ühendriikide toetusega,» ütles Gordon usutluses ajalehele Le Monde, keeldudes täpsustamast, milline võiks toetus olla.
Prantsuse president François Hollande on lubanud, et riik on valmis osutama ÜRO toetusel toimuvale Aafrika riikide interventsioonile logistilist, poliitilist ja materiaalset toetust.