Nigeeria sõdurid lasid riigi kirdeosas Maiduguri linnas maha ligikaudu 40 noort meest, tungides islamistide tugipunktideks peetud linnaosadesse, ütlesid kohalikud elanikud ja surnukuuri töötajad eile.
Nigeeria sõdurid lasid riigi kirdeosas maha ligi 40 meest
3. november 2012, 17:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islamistliku äärmusrühmituse Boko Haram tugipunktiks oleva Maiduguri elanikud rääkisid, kuidas sõdurid eraldasid teismelised ja kahekümnendates eluaastates mehed teistest, käskisid näoli maha heita ja lasid maha, soovitades ülejäänud inimestel pea ära keerata.
«Sõdurid tulid hulganisti ja käsutasid meid kõiki välja. Nad eraldasid noored vanadest... Meie kuulsime vaid laske,» jutustas üks Kalari linnaosa elanik AFP-le.
«Nii tehti veel kolmes piirkonnas. Me läksime surnukuuri laipadele järele ja leidsime kokku 48 surnukeha,» lisas ta.
Gwange linnajao elanik ütles AFP-le, et veresaun meenutas filmistsenaariumi.
«Sõdurid viisid noored mehed kodudest kaasa, lasid nad kõigi silme all maha ja viisid surnukehad haiglasse. Ma ei ole kunagi midagi sellist näinud,» rääkis tundmatuks jääda soovinud pealtnägija.
Hukkamine viidi läbi ka Sabon Lamba ja Gomboru linnaosas.
Maiduguri keskhaigla surnukuuri töötaja ütles, et sõdurid tõid neile neljapäeval 39 värskete kuulihaavadega surnukeha.
Sõjaväeallikas keeldus AFP küsimuse peale teateid veresaunast kommenteerimast, öeldes vaid, et kui selline tapmine toimus, oli see põhjendamatu.
Maiduguri linnas lasti eile oma kodus ühtlasi maha erukindral Mohammed Shuwa, keda teati 1960. aastate kodusõja ühe võtmefiguurina, teatas sõjavägi. Maiduguri asub alates 2009. aastast 2800 inimese elu nõudnud Boko Harami vägivalla keskmes, metsikustega ei ole saa regioonis hakkama ainuüksi islamistid, vaid ka julgeolekujõud.
Inimõigusorganisatsioon Amnesty International on süüdistanud Nigeeria julgeolekujõude islamistide mahasurumiseks massiliste inimõigusrikkumiste, sealhulgas kohtuta hukkamiste toimepanemises. Amnesty International loob raportis inetu pildi kiiresti kasvavast vägivallast, kus Boko Harami sageli tsiviilelanike vastu korraldatud julmadele rünnakutele vastavad julgeolekujõud rikkumistega, mis ainult teevad probleemil suuremaks.
Nigeeria president Goodluck Jonathan on öelnud, et rühmituse eesmärk on külvata usuviha Aafrika suurima rahvaarvuga riigis, mis on jaotatud valdavalt islamiusku põhjaosa ja ristiusku lõunaosa vahel.
Nigeeria põhjaosa ja Maiduguri on islamiriigi eest võitleva Boko Harami üks peamisi tegevuskohti. Rühmitus on kujunenud Nigeeria põhja- ja keskosas tõeliseks nuhtluseks. Äärmuslik ususekt Boko Haram, mis tähendab hausa keeles «Lääne haridus on kurjast» tahab kehtestada Nigeerias karme šariaadiseadusi, ehkki pool riigi elanikkonnast on ristiusku.