Eesti riigikohus langetas põhimõttelise otsuse, millel on positiivne mõju ehitusvaldkonna palgapoliitikale ka Soomes, seisab ajalehe Helsingin Sanomat tänases juhtkirjas.
Helsingin Sanomat: ka eestlane on oma palga välja teeninud
1. veebruar 2013, 12:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtu otsusel peab Eesti ehitusfirma maksma kahele Soomes töötanud inimesele välja kogu väljateenitud palga. Firma oli nimelt maksnud vähem, kui see oli Soome kollektiivses töölepingus kirjas, ka ei korvatud rahaliselt nende tehtud ületunde.
Juriidiliselt ei muutu midagi. Ühest riigist teise saadetud töötajat puudutav Euroopa Liidu direktiiv kehtib 1990ndate lõpust saadik. Vastavalt sellele tuleb inimesele maksta lepingule vastavat palka ja nii sõltumata sellest, millisest uniooni liikmesriigist ta on pärit.
Tegelikkuses on paljugi sõltunud firma moraalist, et kas see maksab mujalt pärit töölistele Soomes kehtivat palka või mitte.
Ajaleht loodab, et riigikohtu otsusel on vähemalt hirmutav mõju. Kui nüüd on olemas konkreetne kohtulahend, siis võib-olla hakkavad eestlastest tööandjad karistuse hirmus maksma töötajatele õiglast palka. Kohtu otsusest võib olla abi ka selles, et liiga väikest palka saanud inimesed julgevad otsida abi kohtust.
Lõpliku mõju üle ehitusvaldkonna osalt ebatervele konkurentsiolukorrale võib üksnes oletusi teha. Kui eestlasest tööandja lepib rahvuskaaslasest töölisega kokku, et maksab väiksemat palka kui soomlastele, siis on kõrvalisel isikul raske sekkuda.
Kuigi töötasu jääb väiksemaks kui Soome vastavates kollektiivlepingutes, on see siiski suurem kui Eestis. Tööandjal ja töötajal mõlemal on lõpuks tunne, et ta on võidumees.
Tööandjale annab madala palga maksmine ebaõiglase ja ebaausa konkurentsieelise. Kui maksta väiksemat palka, siis saab tellijale teha odavama pakkumise. Probleem on suur just ehitusvaldkonnas ja eelkõige remonttööde osas, kus tegutseb palju väikseid mõne töötajaga firmasid.
Eriti üksikule kodumajapidamisele võib odav remont olla väga ahvatlevaks. Kui aga lepingulised suhted pole selgelt paigas, siis võimalike ehitusvigade põhjustatud kahju peab tellija ise kinni maksma.
Kui Eesti liitus mais 2004 Euroopa Liiduga, siis Soome jaoks kehtestati tööjõu vabale liikumisele kaheaastane üleminekuaeg. Eestist Soome tööle läinud inimesed vajasid seega ametlikku tööluba.
Teenindusvallas üleminekuaega polnud ja nii tekkis Eestis uus majandusvaldkond: remonditeenuste ja renditööliste pakkumine Soomes.
Enne Euroopa Liidu idasuunalist laienemist tegi eriti ametiühingute keskliit (SAK) kampaaniat tööjõu vaba liikumise vastu, nõudes seitsme aasta pikkust üleminekuaega. SAK kartis, et Eestist saabub Soome tööle 400 000 inimest.
Tagantjärele tunnistas ka valitsus, et kahe aasta pikkune üleminekuaeg oli viga.
Eestlaste kardetud massilist sisserännet aga ei toimunud. Ehitusvaldkonna maksuregistris on 27 000 töölist, kellest eestlasi on neli viiendikku.
Lisaks on Soome ja Eesti palgavahed vähenenud. Järelevalve varimajanduse likvideerimiseks on tõhustunud, näiteks ehitusplatsidel tuleb kanda kaasas pildiga isikukaarti, kus on kirjas ka inimese n-ö maksunumber.