Obama ametiaja algus: kaine ja pragmaatiline

Täna sajandat päeva USA presidendi ametis olev Barack Obama on vaatlejate sõnul paistnud silma kaine retoorika ja pragmaatilise poliitikaga, mille tagajärgi on praegu veel aga liiga vara hinnata, võtab Ühendriikide esimese mustanahalise riigipea avangud kokku Hendrik Vosman.

Presidendi ametiaja esimesed sada päeva on nagu lõpetamata romaani avapeatükk, kirjutas pühapäeval Washington Posti kolumnist Ruth Marcus. Millalgi tulevikus saab sellele tagasi vaadata ja viidata teatud otsustele, mis hilisemaid arenguid kaasa tõid, ent praegu on liiga vara, et täie kindlusega väita, mis suunas süžee arenema hakkab.

Marcusel võib õigus olla, sest kes võinuks kaheksa aasta eest, mil sama tähiseni jõudis Obama eelkäija George W. Bush, täpselt ennustada, mis tema ametiaja tõeliseks kaalukeeleks saab? 11. septembrini jäi tollal pisut üle nelja kuu.

Paljuski on ümmarguse 100 päeva tähise propageerimises erilise sündmusena süüdi USA meedia, mis tundub armastavat sel puhul kõiksugu võrdluste ja analüüsidega välja tulla.
Valge Maja arvates on tegemist teatud määral mõttetu verstapostiga, ent see ei tähenda, et Obama sel puhul meedia tähelepanust hoiduks. Täna õhtul kell 20 (Eesti aja järgi homme varahommikul kell kolm) annab ta oma sajanda tööpäeva puhul televisioonis pressikonverentsi.

«Tegelikult ma arvan, et enamik ameeriklastest usub, et see päev ei erine väga palju 99., 101. või 123.,» ütles Valge Maja pressiesindaja Robert Gibbs AFP teatel eelmisel kolmapäeval. «See on meelevaldne päev, mille abil presidente üksteisega võrreldakse. Me saame aru ja mängime kaasa.»

Gibbsi arvamust jagavad ka ajaloolased ja politoloogid. «Mäng on vaevalt alles alanud. Mida te tegelikult hindate, 100 päeva? Kes hindab ettevõtet ühe kvartali tulemuste alusel?» küsis AFP-lt Brookingsi mõttekoja vanemteadur Stephen Hess, lisades, et enamik presidente hakkab aprilli lõpus alles end ametis sisse seadma.

Siiski saab Hessi sõnul Obamat hinnata selle poolest, kuidas ameeriklased temasse suhtuvad ja tema tegevusest huvituvad ning selles vallas on ta ilmselgelt hästi silma paistnud.

Möödunud nädalal avaldatud arvamusküsitluse kohaselt on 50 protsenti ameeriklastest praegu arvamusel, et riik liigub õiges suunas. Jaanuari keskel arvas sama vaid viiendik rahvast ning USA presidentide eluloolase Doris Kearns Goodwini sõnul ongi just see optimismi suurendamine Obama esimese saja päeva keskseks saavutuseks.

«See tõestab juhiomaduse salapära,» ütles Kearns Good-win pühapäeval telesaates «Meet the Press». «Et kuidagi on võimalik muuta ameeriklaste arvamust oma riigi [tuleviku] kohta pelgalt seeläbi, et just see inimene võimul on.»

Kokku 1461 päeva kestva ametiaja esimesed sada päeva ei ole kindlasti täiuslik mõõdupuu, mille abil riigipea edasist tegevust ennustada, ent see annab aimu presidendi stiilist.

Sisepoliitikas on uut riigipead hoiatatud, et suur tükk ajab suu lõhki. Obama soov kõigi riigi ees seisvate probleemidega korraga tegeleda – päästa majandust, tagada kõigile tervisekindlustus ja muuta riik keskkonnasäästlikuks – on presidendi nõunike sõnul aga ainuõige lahendus raskel ajal. Nagu ütles Obama kantseleiülem Rahm Emanuel: «Ära eales lase heal kriisil raisku minna.»

Tempo on olnud sama halastamatu ka välispoliitikas, millele Obama pärast oma 787 miljardi dollari suuruse majanduse elavdamiskava vastuvõtmist rohkem aega on pühendanud.

Reset-nupp suhetes Venemaaga, üleskutse maailmale tuumarelvadest loobuda ning pingelõdvendus suhetes Kuuba ja Iraaniga. Peale selle vabandas ta eurooplaste ees Ühendriikide «ülbuse» pärast ning suurendas USA vägede arvu Afganistanis.

Obama välispoliitika on oma haarde poolest «hingetukstegev», ütleb Fordhami ülikooli politoloogiaprofessor Tom De Luca. «Arvan, et see näitab selgelt Obama tohutut kindlust enda ja oma administratsiooni suhtes,» nentis De Luca AFP-le.

Kriitikud viitavad aga asjaolule, et vaatamata suurtele žestidele ei ole Obama algatustele vähemalt seni midagi sisulist järgnenud. Näiteks G20 tippkohtumisel lepiti kokku enam kui triljoni dollari eraldamises abivajavatele riikidele, ent meetmete tegelik mõju selgub alles kuude, kui mitte aastate pärast.

NATO aastapäeva eel rääkis Obama, kuidas Euroopa liitlased peavad olema valmis Afganistani lisavägesid saatma. Paraku nõustusid eurooplased Strasbourgis saatma vaid 5000 lisasõdurit, kusjuures neist 3000 läheb Afganistani vaid ajutiselt, augustis toimuvate valimiste ajaks. 5000 sõdurit terve Euroopa peale kahvatub USA tänavuse lisapanuse kõrval, milleks on 21 000 uut sõdurit.

Prahas rääkis Obama uljalt tuumarelvavabast maailmast, ent samal ajal tõestas Põhja-Korea oma kanderaketi katsetusega, et kõik ei jaga Obama kaine mõistuse retoorikat.

Erilist edu pole toonud ka lähenemiskatsed n-ö vaenlastele. Venemaale pakkus Obama veebruaris tehingut, et kui te meid Iraani suunal aitate, ei ehita me Poolasse ja Tšehhisse raketitõrjesüsteemi. Venemaa ütles ära. Kevadpüha navruzi puhul tegi Obama ennenägematu sammu ja pöördus Iraani rahva poole, pakkudes neile uut algust. Teheran vastas sellele kuu aega hiljem USA ajakirjaniku Roxana Saberi vangistamisega luuramise eest kaheksaks aastaks.

Samas ütlevad analüütikud, et Obamal pole Iraanis vahelduseks prääniku-taktikat katsetades palju kaotada, sest Teheran käitus sama põikpäiselt ka Bushi piitsa-aastatel. Proovida tasub ka suhete soojendamist Kuubaga, sest hoolimata ligi 50 aastat kestnud konfrontatsioonipoliitikast on saareriigis endiselt kommunistid võimul.

Financial Timesi USA-korrespondendi Clive Crooki sõnul pole Obama doktriin veel välja kujunenud, ent esimest sadat päeva iseloomustavad kaks sõna: pragmaatilisus ja sihikindlus. Ehkki paljude arvates näitas omajagu sihikindlust üles ka Bush, ei saanud pragmatismi talle keegi süüks panna.

Crooki sõnul rõhub Obama eeskätt praktilist külge, kuna ta pooldab tihedamat koostööd sõpradega ja vaenlaste rahustamist. Teisisõnu: Obama edendab USA eesmärke pigem koostöö kui vastandumise abil.

Probleem peitub aga selles, et paljud Ühendriikide presidendid, nende seas ka Obama eelkäija, arvasid samamoodi, enne kui ülejäänud maailm nad optimistidest realistideks muutis.
--------------------------------------------------

Obama saldo: 100 päevaga 27 plussi ja 6 miinust

Barack Obama andis mulluse valimiskampaania ajal üle 500 konkreetse lubaduse ning on mitmed neist juba esimese saja ametisoldud päeva jooksul täide viinud, selgub Pulitzeri auhinnaga pärjatud võrgulehekülje PolitiFact.com arvepidamisest.

PolitiFacti andmetel on hetkeseis selline: 514 valimislubadusest on ta praeguseks täitnud 27 ja murdnud kuus. Lisaks on 63 lubadust antud hetkel «töös». Üle 400 lubaduse täitmisega pole Obama administratsioon veel jõudnud tegeleda. (PM)

Täidetud lubadusi
•    Korraldus viia enamik USA lahinguvägedest Iraagist välja 2010. aasta augustiks ning tuua kõik väed koju 2011. aasta lõpuks.
•    Saata Afganistani lisavägesid (sel aastal 21 000) ning teha Pakistanist eesliin Talibani ja Al-Qaeda vastases võitluses.
•    Suurendada töötu abirahasid.
•    Likvideerida eelkäija George W. Bushi piirangud tüviraku-uuringute rahastamisele.
•    Määrata valitsuskabinetti vähemalt üks vabariiklane (kabinetis on neid juba kaks).
•    Lõpetada reisimispiirangud USAs elavatele Kuuba immigrantidele ning teha lõpp kitsendustele nende varade liikumise osas.
•    Anda korraldus sulgeda Guan-tánamo vangilaager ning keelustada CIA karmid ülekuulamismeetodid.
•    Pidada ametiaja esimese 100 päeva jooksul kõne mõne moslemiriigi pealinnas (6. aprillil Ankaras).
•    Hankida tütardele koerakutsikas (portugali veekoer Bo jõudis Valgesse Majja kahe nädala eest).

Murtud lubadusi
•    Tunnistada Osmani impeeriumi massimõrv armeenlaste vastu Esimese maailmasõja ajal genotsiidiks. Obama vältis ka hiljutisel Türgi visiidil selle mõiste kasutamist, kui ta kutsus kaht rahvast üles leppimisele.
•    Keelata endistel lobistidel Valges Majas töötada. On vähemalt kolme alluva puhul sellest nõudest loobunud.
•    Vabastada aastas vähem kui 50 000 dollarit teenivad pensionärid tulumaksu maksmisest. Tema majanduse stiimulipaketis seda ei olnud.