Leedu uueks presidendiks saab ilmselt eurovolinik Dalia Grybauskaite, keda valimiste esimeses voorus toetas lävepakuküsitluses peaaegu 68 protsenti valijaist.
Eurovolinik on tõusmas Leedu juhiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure vahega järgnes küsitluste kohaselt talle sotsiaaldemokraat Algirdas Butkevicius, kelle poolt andis BNSi ja uuringufirma RAIT küsitluse kohaselt hääle 11,8 protsenti valijaist. Ülejäänud kandidaate toetati veel vähem.
Hoolimata sellest, et juba enne valimisi oli selge, et võidab Grybauskaite, polnud Postimehe trükkimineku ajaks veel kindel, kas osutub vajalikuks ka teine valimisvoor, sest valimisosalus jäi vihmase ilmaga 50 protsendi lähedale.
Esimeses voorus osutub Leedu seaduse kohaselt valituks kandidaat, kes vähemalt 50-protsendilise valimisosaluse juures kogub üle poole antud häältest. Kui osalus jääb alla poole, pidi Grybauskaite koguma vähemalt kolmandiku registreeritud valijate häältest.
ELi eelarvevolinik Grybauskaite oli igal juhul kokku seitsme kandidaadi seas väga tugev favoriit juba pikka aega.
53-aastane naine, kellel on muu hulgas must vöö idamaistes võitluskunstides, juhtis presidendivalimiste eel arvamusküsitlusi kuude kaupa.
ELi eelarve eest vastutava voliniku toetust ei kärpinud ka see, et ta liitus kampaaniaga suhteliselt hilja, siis kui rahva viha majanduslanguse ja poliitikute ebausaldusväärsuse tõttu oli juba tänavatel meeleavaldustena lahvatanud.
«Ma saan – ja ma tahan – kasutada oma kogemust, oma teadmisi ja võimeid, et tõmmata meid välja poliitilistest ja majanduslikest varjudest,» teatas paremtsentristlik parteitu kandidaat kampaania alguses.
Kogemus euroliidus
Leedu majanduspoliitika üle otsustab tegelikult siiski valitsus, kuid Grybauskaite kogemusi pidasid valijad selgelt suureks eeliseks. Kindlameelset volinikku peetakse professionaaliks, tegelemine kogu Euroopa Liidu eelarvega on rahvale muljet avaldanud.
Brüsselis elav volinik pole olnud ka osaline üheski skandaalis ega teinud otsuseid, mis oleks võinud tavakodanikke vihastada. Grybauskaite oli vaatleja, kes kommenteeris oma kodumaa poliitikat eemalt.
Kuid mitmed poliitikud ja valijad olid pahased selle peale, et teda hakati väga varakult järgmiseks presidendiks kutsuma, ka kõrgete riigitegelaste poolt. Peaminister ja Isamaaliidu – Leedu Kristlike Demokraatide Partei juht Andris Kubilius avaldas oma toetust Grybauskaitele veel enne, kui ametlik valimiskampaania algas.
Analüütikute sõnul soovis Kubilius sellega oma positsiooni kindlustada – uus president peab nimelt ametisse nimetama ka uue peaministri.
Grybauskaite teatas pärast seda, kui ise eile oma hääle andnud, et ta on kindel oma võidus juba esimeses valimisvoorus. Lahkuv president Valdas Adamkus aga arvas, et riigipea selgub 7. juuni teises voorus.
Valimiste eel toetas ELi volinikku küsitlustes umbes 60 protsenti hääletanutest. Näiteks sotsiaaldemokraadist opositsioonijuhti Algirdas Butkeviciust toetas vaid 8–9 protsenti ja tema oli Grybauskaite lähim konkurent. Populaarsuselt kolmas oli Kazimira Prunskiene – Leedu esimene peaminister.
Vasakpoolsete kriitika
Kolm ülejäänud kandidaati olid samuti parlamendi opositsiooni liikmed – Valentinas Mazuronsi parteist Kord ja Õiglus, Loreta Graužiniene Tööparteist ja poola vähemust esindav Voldemaras Tomaševskis.
Väikseima toetusega oli viimane kandidaat - sõltumatu erukindral Ceslovas Jezerskas, Nõukogude Liidu, Euroopa ja maailmameister sambos.
Kõik vasakpoolsed kandidaadid kritiseerisid koalitsiooni käitumise eest kriisiolukorras, nad kinnitasid, et püüavad paremtsentristliku valitsuse välja vahetada ja leida sellise, kes suudaks majandust elavdada.
Kuigi tegelikult riigipeal väga palju võimalusi majanduse päästmiseks pole, on Grybauskaite samuti lubanud esmajärjekorras just majanduskriisiga võidelda.
Selle aastaga peaks Leedu majandus kokku kuivama rohkem kui 15 protsendi võrra ja nii mõneski regioonis on töötute protsent juba kahekohaline.
Kriitikud, ka Grybauskaite, on veendunud, et majanduslangus oleks olnud palju väiksem, kui valitsus oleks näidanud üles paremat finantsdistsipliini nende aastate jooksul, kui Leedu nautis märkimisväärset majanduskasvu.
Grybauskaite sõnul andis ta eelmisele sotsiaaldemokraatide valitsusele nõu riiki probleemidega võitlemiseks ette valmistada, kuid tema sõnu ignoreeriti pidevalt. Ta on kritiseerinud ka seda, kuidas praegune valitsus kriisiga võidelda püüab.
Grybauskaite majanduskogemus on pikaajaline – ta õppis ja õpetas Nõukogude Liidu ajal poliitökonoomiat. 1999–2000 oli ta aserahandusminister, 2000 asevälisminister ja nimetati 2001. aastal rahandusministriks.
Leedu ametist lahkuv riigipea 82-aastane Adamkus, kelle jälgedesse Grybauskaite ilmselt astub, teatas eile, et plaanib jätkata ühiskondliku tegevusega ning poliitikas enam osaleda ei kavatse. Adamkus kritiseeris väga tugevalt valimiskampaaniat Leedus ja nimetas selle käiku madalaks.
Esialgne toetus
• Dalia Grybauskaite, sõltumatu kandidaat, eurovolinik – 67,9%
• Algirdas Butkevicius, sotsiaaldemokraatide liider ja endine minister – 11,8%
• Valentinas Mazuronis, erakond Kord ja Õiglus – 6,5%
• Loreta Graužiniene, Tööerakond – 4,6%
• Valdemaras Tomaševskis, poola vähemuse esindaja – 4,2%
• Kazimira Prunskiene, Talurahva Liidu endine liider – 4,5%
• Erubrigaadikindral Ceslovas Jezerskas – 0,5%
Allikas: BNS