Viimane diktaator keeldus Moskva ees kummardamast
30. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne meedias enamasti Euroopa viimaseks diktatuuriks tituleeritud Valgevene juht Aleksandr Lukašenka teatas, et tema riik ei saa enam Venemaast sõltuda.
«See ei toimi Venemaaga. Me ei pea lömitama. Me ei pea vinguma ja nutma,» tsiteeris Lukašenkat uudisteagentuur AFP. «Me peame otsima oma õnne planeedi teiselt poolelt. Ma ütlen seda täiesti teadlikult avalikkusele. Tänasest päevast on see ajastu läbi ja teine ajastu alanud.»
BNSi teatel keelas Lukašenka valitsusel Venemaalt abi otsida ja käskis arendada kaubandusmajanduslikku koostööd teistes suundades. «Hoiatan teid, Sergei Sergejevitš (peaminister Sergei Sidorski – toim) ja Prokopovitš (keskpanga juht Pjotr Prokopovitš – toim), personaalselt,» ütles Lukašenka eile Minskis majandusarenguteemalisel nõupidamisel.
Üksteise ärritamine
Selline avaldus järgnes Lukašenka ja Venemaa endisest presidendist peaministri Vladimir Putini üleeilsele kohtumisele.
Moskvat ärritab Minski flirt Euroopa Liiduga – nii enda sidumine selle Idapartnerlusprogrammiga kui ka asjaolu, et lääneriikide rõõmuks pole Valgevene siiani tunnustanud Moskva toel Gruusia territooriumil tekitatud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia riike.
Valgevene omakorda on pahane selle peale, et Venemaa ei toeta neid majanduslikult enam nii innukalt kui vanasti. Putini visiidi ajal tegi Venemaa rahandusminister Aleksei Kudrin avalduse, kus tõdes, et Valgevene majandusolukord on nii õudne, et nad ei pruugi suuta aasta lõpuks täita oma laenukohustusi.
Kunagine kolhoosiesimees Lukašenka on Valgevenet juhtinud 1994. aastast, kui ta tuli võimule selle riigi esimese demokraatlikult valitud presidendina. Tema toonaste valimislubaduste hulka kuulusid turumajandusele viivate reformide peatamine, võitlus korruptsiooniga ja nõukogudeaegsete sotsiaaltagatiste taastamine.
Kõikvõimas president
Opositsiooni ja vaba meediat alla surudes on Lukašenka valitsenud siiani.
Majanduslikult on aidanud olukorda kontrolli all hoida paljuski ka soodsad hinnad, millega naaberriik Venemaa on oma saadusi valgevenelastele müünud. Kogu selle riigi valitsemissüsteem põhineb presidendi sisuliselt piiramatul ja parlamendi väga piiratud õigustel.
Oma valitsemisstiiliga jõudis Lukašenka vahpeal ka ELi reisikeeluga isikute musta nimekirja, kust ta mullu oktoobris välja võeti.
Maailma pressivabaduse edetabelis seisab Valgevene 195 riigi seas 188. kohal. Valgevene on ainus endine Nõukogude Liidu riik, kus KGB kannab jätkuvalt vana nime, ning Minskist leiab nii Lenini, Marxi kui Engelsi tänava.
Samas on Valgevene koht, millega peavad arvestama nii NATO kui EL. Nagu meenutas Jeffrey Gedmin eilses Wall
Street Journalis, paiknevad seal Vene tankid, mis jõuaksid NATO liikmesriigi Leedu pealinna umbes 90 minutiga. Viiendik Venemaalt ELi eksporditavast gaasist läbib sel teel ka Valgevenet.