Marokolasi vihastas kuninga otsus anda armu Hispaania pedofiilile

Mari Kamps
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maroko politseinik jälitab Rabatis 2. augustis toimunud meeleavaldusel osalenud inimesi.
Maroko politseinik jälitab Rabatis 2. augustis toimunud meeleavaldusel osalenud inimesi. Foto: SCANPIX

Marokos palju pahameelt põhjustanud hispaanlasest pedofiili Daniel Fino Galvan juhtum sai avalikkuse jaoks huvipakkuvaid nüansse juurde.

Maroko kuningas Mohammed VI otsustas teisipäeval anda armu 11 lapse vägistamises süüdi mõistetud pedofiilile koos 47 muu hispaanlasest vangiga ja seda pärast Hispaania kuninga Juan Carlose hiljutist visiiti, vahendas france24.

Marokos on kombeks, et kuningas saab seoses eriliste päevadega, nagu näiteks 30. juulil tähistatav troonipäev, anda süüdimõistetutele armu.

Politseinikud ajasid eile pealinnas Rabati laiali meeleavalduse, kus kritiseeriti armuandmise otsust, nimetades seda «rahvusvaheliseks häbiks».

Twitteri ühe säutsu järgi oli kuninga otsus «ohvrite teistkordne vägistamine».
Kohus oli mõistnud 64-aastase Galvani 2011. aastal süüdi 11 lapse (4- kuni 15-aastased) vägistamises ja filmimises ning karistanud teda 30-aastase vangistusega.

Hispaania ja Maroko meedia viimaste andmete järgi oli Galvani spioon, kes vabastati Hispaania salateenistuse palvel.

Maroko justiitsminister Mustapha Ramid kinnitas neljapäeval AFP-le, et kuningas andis Galvanile armu. Mees saadetakse riigist välja ja tal on keelatud Marokosse naasta, lisas minister.

Hispaania justiitsministeerium teatas, et Galvan pääses vanglast «rahvusliku julgeolekuga seotud üksikasjade» tõttu ning tegemist oli sõprussuhetes olevate riikide omavahelise otsusega.

Ajaleht El Pais andmetel oli pedofiil Galvani rääkinud oma advokaadile, et ta on olnud Iraagi armee teenistuses ja edastanud Saddam Husseini valitsuse kukutamise ajal teavet välismaistele luureteenistustele.

Samas rääkis advokaat ajalehele, et Galvani oli oma sõnul töötanud professorina Murcia ülikooli mereuuringute instituudis.

«Ma ei uskunud teda, kuna on võimatu, et ta tegi mõlemat asja ühel ja samal ajal kohtades, mis asuvad teineteisest nii kaugel» rääkis advokaat Mohamed Benjedou ajalehele.

El Pais kirjutas, et mehe kasutatav nimi on ilmselt väljamõeldis. Selle võis talle anda Hispaania salateenistus, kui lõi talle uue identiteedi professorina. Ajaleht ei leidnud Galvani nime ülikooli teadusasutuste andmebaasist.

Ei Maroko valitsus ega kuningakoda pole armuandmist kommenteerinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles