Kopenhaageni kliimakonverentsi esimesed päevad on möödunud oluliste avalduste ja infolekete tähe all.
Kliimakonverents jätkub vaidluste tähe all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile teatas USA valitsus, et hakkab esmakordselt reguleerima süsihappegaasi ohtliku saasteainena, mis suurendas lootust, et Ühendriigid annavad tõuke globaalse leppe sõlmimiseks. Teine julgustav asjaolu oli Barack Obama hiljutine teade, et ta sõidab Kopenhaagenisse siiski ürituse kulminatsiooniks 18. detsembril, mitte oma rahu-Nobeli kättesaamise kõrvalt sel nädalal.
ÜRO võttis teated vastu rõõmuga, kuid täit kindlust Kopenhaagenis saavutatavale leppele see endiselt ei toonud. EL ise ootab lõplike ühiste seisukohtade kokkuleppimiseks ära veel sellenädalase Euroopa Ülemkogu.
Oma hästi ajastatud panuse andis Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon teatega, et 21. sajandi esimene kümnend kujuneb kõige soojemaks alates 1850. aastast, kui alustati täpseid kliimamõõtmisi.
Konverentsi on saatnud aga ka skandaalid. Juba enne ürituse algust kerkis üles nn Climategate. Nimelt murdsid häkkerid sisse kliimauuringute ühe tippkeskuse, University of East Anglia serverisse, kust leitud teadlaste e-kirjades polnud küll otseseid tõendeid kliimamuutuste kohta käivate andmete võltsimisest. Samas heitsid need kliimauuringutele tõsist varju. ÜRO kliimamuutuste nõukogu (IPCC) algatas teadlaste maine puhtaks pesemiseks uurimise.
Eile raporteeris The Guardian uuest kerkinud probleemist. Ajakirjandusse lekkis Taani kompromissettepanek, mille kohaselt püütakse otsustamine kasvuhoonegaaside vähendamise kohta anda eeskätt rikaste riikide kätte ning vaesed rahajagamise otsustusringist kõrvale jätta.
Kopenhaagenisse peaksid lõppdokumendi allkirjastamise tarvis saabuma aga 110 riigi juhid, suurem osa neist just vaestest maadest.
Lootus, et lepe siiski sõlmitakse, pole aga kadunud. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas eile, et oluline on, et poliitilise kokkuleppe kõrval pannakse Kopenhaagenis paika ajakava tegutsemiseks pärast seda, kui Kyoto lisaprotokoll 2012. aastal aegub.