Soome välisminister Erkki Tuomioja kinnitas neljapäeval, et välisministeeriumi andmebaase on tabanud ulatuslik ja tõsine sissetung.
Tuomioja: teiste riikide andmed ei ole sattunud valedesse kätesse
31. oktoober 2013, 20:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ulatuslikku internetispionaaži, millest esmalt teatas telekanal MTV3, kinnitas ka kaitsepolitsei (Supo).
Telekanal ütles, et nende käsutusse jõudnud andmetel on Soome välisministeeriumis ilmsiks tulnud ajaloolise ulatusega internetispionaaž, mis võib olla kestnud kuni neli aastat.
Kevadtalvel avastati tõsised sissetungid arvutivõrkudesse. Spionaažis kahtlustatakse Vene ja Hiina luureagentuure ja nende eesmärgiks arvatakse olevat Soome ja Euroopa Liidu teabevahetus.
Välisminister Tuomioja sõnul käsitletakse seda tõsise spionaažijuhtumina. Ta ütles, et veel ei ole võimalik kindlalt öelda, kas sissetungi taga oli mõni riik või üksikisik.
Välisminister kinnitas, et väga tundlikule teabele häkkerid ligi ei pääsenud. «Teiste riikide informatsiooni valedesse kätesse ei sattunud.»
Tuomioja ütles, et asjast on teavitatud Euroopa Liitu. Soome ei ole ainus riik, kes internetispionaaži ohvriks on sattunud, lisas ta.
Häkkimise ulatus ei ole veel nüüdki selge, kuid välismaalt tehtud võrguoperatsioonid on olnud väga ulatuslikud ja kestnud aastaid.
Võrguluurele saadi jälile Soome julgeolekuametnikele välismaalt tulnud vihje põhjal. Vihje sai Soome CERT (Computer Emergency Response Team), mitte kaitsepolitsei.
Soome kaitsepolitsei teabejuht Liinu Lehto ütles, et alustatud on eeluurimist.
Digiasjatundja Petteri Järvineni sõnul on Soome võimud olnud liiga kergeusklikud. Ta tõi näiteks, et Prantsusmaal on tippametnikel ammu keelatud kasutada Blackberry telefone.
«Asjaolu, et Soome ei avastanud aastaid kestnud spionaaži ise, valmistab suurt piinlikkust,» lisas Järvinen.